Dementsust võib kirjeldada mitmete sümptomitega, mis kõik mõjutavad inimese kognitiivset käitumist. Nende hulka kuuluvad võime mõelda, mäletada ning mõista asjade põhjuseid. Kui dementsus on tekkinud, muutub see ajapikku aina tõsisemaks, õnneks leiduvad mõned head viisid, kuidas varakult ohumärke ära tunda.
Dementsus tekib siis, kui närvirakud ajus lakkavad töötamast. Kuigi seda esineb tavaliselt vanematel inimestel, ei ole see paratamatu osa vananemisest. Aju muutub ajapikku kõigil halvemaks ega tööta enam nii efektiivselt, kuid dementsetel inimestel ilmuvad sellised märgid tavaliselt kiiremini ning selgemalt.
Dementsusel on erinevaid vorme, millest kõige levinum on Alzheimeri tõbi. Lisaks sellele võib kohata ka vaskulaarset ja frontotemporaalset dementsust. Kuid tihtipeale võib dementsus koosneda erinevatest vormidest ehk olla kombinatsioon mitmest erinevast dementsuse tüübist.
Tähele võiks panna kümmet ohumärki, mille järgi võib seda haigust ära tunda. Selleks, et inimesele saaks diagnoosi panna, peaks esinema neist vähemalt kaks ning piisavalt raskel kujul (st, et need segavad igapäevaseid toimetusi).
Selliste märkide täheldamisel nii enda kui ka mõne oma lähedase juures, on kõige kindlam viis külastada arsti. Kuigi dementsusele pole veel ravi leitud, saab professionaalne arst aidata seda protsessi aeglustada ning leevendada sümptomeid, et parandada dementse inimese elukvaliteeti.
Mälu kaotus
Üks kõige tavapärasemaid dementsuse sümpotmeid on mälu kaotamine. Inimesel, kes haigust põeb on raske meenutada hiljutist informatsiooni, aga ka kuupäevi. Nad leiavad abi lähedastelt, kellelt pidevalt kõike üle küsivad. Kuigi mälu halvenemine on ka tavaline vananemise sümptom, siis suurim vahe on see, et dementne inimene ei suudagi lõpuks mingit konkreetset teemat meenutada, vanal inimesel see üldiselt hiljem meenub.
Raskused planeerimisel või probleemide lahendamisel
Inimesel, kellel on dementsuse tundemärgid on tunduvalt raskem plaanist või kavast kinni hoida. Näiteks on tema jaoks keeruline järgida retsepte või sõitmisjuhiseid.
Raskused tavapäraste toimingute läbiviimisel
Dementsel inimesel võib olla raskusi oma igapäevaste toimingute läbiviimisel, näiteks tee tegemisel, arvutis asjade ajamisel, televiisori sätete muutmisel või muudel tegevustel, mis eelnevalt ei valmistanud talle probleeme.
Aeg ja koht tekitavad segadust
Dementsus tekitab segadust aja möödumise hindamisel - inimene ei suuda ise enam adekvaatselt aru saada, kui palju aega on millestki möödunud. Samuti võib neis tekitada segadust nende asukoht, kus nad viibivad.
Visuaalse info vastuvõtmine pakub väljakutseid
Visuaalne teave muutub tunduvalt keerulisemaks ja inimene ei suuda sageli seda vastu võtta ega adekvaatselt hinnata. Nende jaoks, kes eelnevalt sõitsid autoga või jalgrattaga, võib äkitselt see tegevus tunduda väljakutsuv, kuna objektide vaheline distants ja erinevused muudavad selle info seedimise keeruliseks.
Kirjutamisel ja rääkimisel esinevad probleemid
Dementsete inimeste jaoks võib raske olla ka kõnelemine või vestlusest osavõtmine, kuna sageli võivad nad unustada oma mõtted. Samuti võib halvemaks muutuda õigekiri ja sõnavara kasutus. Üks märke võib olla ka see, kui inimeste käekiri muutub raskemini loetavaks.
Asjade valesse kohta panemine
Inimesed, kellel on dementsuse tundemärgid võivad tihtipeale oma igapäevaselt kasutatavaid asju valedesse kohtadesse panna ning seejärel nende asukoha unustada. Näiteks võivad vales kohas asuda sellised telekapult, võtmed, dokumendid või sularaha. Samas on nende asjade kadumine dementsete inimeste jaoks äärmiselt frustreeriv.
Puudulik otsustusvõime
Nende otsustusvõime võib olla puudulik, nad ei pruugi mõista arukate ja mõistlikute asjade põhjendusi. Näiteks on nad võimelised maksma üleliia palju asjade eest, mis seda kindlasti väärt ei ole. Samas võivad nad ka mitte hoolt kanda oma välimuse eest, aru saamata, et selles midagi imelikku oleks.
Sotsiaalsest suhtlusest eemaldumine
Dementsed inimesed tõmbuvad tihtipeale endasse ega taha suhelda teistega. Nende jaoks on vestlusesse sisenemine raskendatud ning seetõttu ei pruugi nad tähele panna teisi inimesi enda ümber. See võib omakorda põhjustada loobumist hobidest, mis on seotud suurema seltskonnaga.
Tuju ja isiksuse muutused
Inimesel, kellel esineb dementsus võib märgata pidevat tujude kõikumist ning tihtipeale ka isiksuse muutumist. Näiteks võivad nad äkitselt muutuda depressiivseks, kartlikuks ja ärrituda kergemini. Samuti võivad nad teatud olukordades käituda ebasobivalt ise seda mõistmata.
Allikas: medicalnewstoday.com
Foto: Pexels