Hasartmängusõltuvus on haigus, mis võib tabada igaühte sõltumata eluvaldkonnast. Ühel hetkel lakkab hasartmäng olemast lõbus, kahjutu meelelahutus ning muutub ebatervislikuks kinnisideeks, millel on tõsised tagajärjed.

Hasartmängusõltuvus – tuntud ka kui patoloogiline hasartmängurlus või hasartmänguhäire – on impulsikontrolli häire. Hasartmängusõltlane ei suuda oma mänguimpulssi kontrollida ja jätkab mängimist olenemata sellest, et ei saa endale kaotust lubada. Ta on valmis riskima kõigega lootuses, et võit saab olema väärtuslikum.

Sümptomid

Hasartmängusõltuvusel on järgmised sümptomid:

  • Hasartmängimine on kujunenud kinnisideeks ning sõltlane tegeleb pidevalt hasartmängutegevuse planeerimise ja mängimiseks raha hankimisega.
  • Tekib vajadus panustada üha suuremaid rahasummasid, et mängimisest jätkuvalt naudingut tunda.
  • Katsed mängimist kontrollida, kärpida või peatada on edutud.
  • Mängimise peatamine või vähendamine tekitab rahutust või ärritust.
  • Mängitakse selleks, et unustada probleemid või leevendada abitustunnet, süütunnet, ärevust või depressiooni.
  • Mängumahu suurendamine eesmärgiga võita tagasi kaotatud raha (kaotuste jahtimine).
  • Pereliikmetele või teistele inimestele valetamine, et varjata oma hasartmänguprobleemi ulatust
  • Hasartmängudest tulenevalt oluliste suhete või töökoha kaotamisega riskimine.
  • Raha laenamine selleks, et mängida või mängimise tagajärjel tekkinud finantsprobleemide leevendamiseks.

Inimestel, kelle puhul peavad paika vähemalt neli loetletud üheksast sümptomist, on suure tõenäosusega hasartmängusõltuvus.

Hobimängijad seavad enamasti piirangu sellele, kui palju nad on nõus kaotama ja lõpetavad piiri saabudes mängimise. Kuid inimesed, kellel on hasartmängusõltuvus, tunnevad vajadust oma raha tagasivõitmiseks mängimist jätkama ning see muster muutub aja jooksul üha hävitavamaks.

Hasartmängusõltlastel võib esineda remissiooniperioode, mil nad mängivad vähem või ei mängi üldse. Kuid ilma ravita ei jää remissioon enamasti kestma.

Kuidas hasartmängurlust ohjeldada?

Kergemakujuliste hasartmänguprobleemide korral on sageli võimalik mängukirge ise ohjeldada. Näiteks on soovitatav seada piirangud mängimiseks kulutatavale ajale ning rahale. Sellistest piirangutest kinnipidamine on lihtsam, kui leida netikasiino, kus isiklike aja- ja panuselimiitide seadmine on võimalik.

Hasartmänguprobleemidest aitab üle saada oma elust mängimiseks vajalike nelja elemendi eemaldamine.

Otsus: kõik algab tungist ja isiklikust otsusest mängida. Suureks abiks võib olla tugiisiku olemasolu, kellele on võimalik hasartmängutungi tundes koheselt helistada. Ka asendustegevuste leidmisest on mängimise lõpetamisel suur kasu.

Raha: hasartmänge pole võimalik ilma rahata mängida ning juurdepääsu piiramiseks rahale on erinevaid võimalusi. Krediitkaardid saab kinni panna, pangal saab lasta enda eest automaatseid makseid teha, netikasiino ennustuskonto saab sulgeda ja enda käsutuses saab hoida vaid piiratud koguses sularaha.

Aeg: isegi netikasiinos nagu näiteks Vivatbet ei saa mängida, kui aega pole. Oma aega tasub sisustada toredate tegevustega, millel pole hasartmängudega mingit pistmist.

Mänguvõimalus: hasartmänguprobleemi korral tuleb vältida ahvatlevaid keskkondi ja olukordi. Vivatbet-taolistes veebikasiinodes on näiteks võimalik juurdepääs mängudele blokeerida.

Kuidas hasartmängusõltuvust ravida?

Hasartmängusõltuvuse ravimiseks on kolm peamist moodust:

Psühhoteraapia. Kognitiivne käitumisteraapia, kas siis individuaalne või grupiviisiline, aitab tuvastada ja muuta kahjustavat mõtlemist ning käitumist ja probleemist seeläbi üle saada. Teine meetod on motiveeriv intervjueerimine, mis on abiks otsusekindlusetuse  muutmisel motivatsiooniks ning võib tänu sellele osutuda tõhusaks meetodiks mängukirega võitlemisel.

Ravimid. Ravimite puhul tuleb meeles pidada, et hasartmängusõltuvuse ravimiseks ettenähtud ravimite uuringud on olnud suhteliselt lühiajalised ning hõlmanud väikest valimit. Sellest hoolimata on tuvastatud mitmeid ravimeid, mida kasutatakse eelkõige muude sõltuvusprobleemide ravimiseks, kuid mis võivad toimida ka hasartmängurluse puhul.

Tugirühmad. Hasartmänguhäiretega inimesed võivad leida abi ka tugigruppidest, milles osalejad kohtuvad ja jagavad kogemusi, toetades üksteist püüdluses hasartmängudest hoiduda.