Sügis toob endaga kaasa suuri muutusi, mõned alustavad kooliteed, mõned jätkavad täiendkoolitustega. Uute ja vajalike teadmiste omandamine võib olla suur seiklus, kuid võib ka parajalt peavalu tekitada. Tihti küsitakse endalt, kas ma ikka suudan kõige uuega toime tulla.
Õppimispsühholoogias on välja toodud rida kasulikke soovitusi, kuidas õppimine endale jõukohasemaks ja meeldivamaks muuta. Paljudel inimestel on omad nipid, kuidas paremini uusi teadmisi omandada, kuid alati on võimalik uut inspiratsiooni saada. Koolistressi aitavad ennetada ning sellega toime tulla alljärgnevad soovitused:
Positiivne suhtumine õppimisse
Õppimine on rõõmus ja väga vajalik osa elust. Tänu uute teadmiste ja oskuste omandamisele saab isiksusena areneda. Õppimise protsessis on oluline hoida fookust positiivsusel.
Ajakava koostamine ehk ajaline plaan
Määrake kindlaks ajakava, mitu tundi päevas kavatsete õppida ning kui võimalik, siis millisesse ajavahemikku see jääb. Õppimise ajal tehke 5-10 minutiline vaheaegu. Väga hea on sellel ajal toas ringi jalutada, aknast välja vaadata ehk teha tegevusi, mis aitavad mõtlemist mõneks minutiks õpitult ümber lülitada puhkusele. Sellel ajal salvestub informatsioon lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.
Tänu ajakavast kinni pidamisele saab õppida selleks planeeritud ajal ning ülejäänud ajal mitte mõtelda sundmõtet, et kohe kui selle tegevuse ära teen, siis hakkan õppima. Kui on kalduvust õppima hakkamist pidevalt edasi lükata, siis ei tunta ennast psüühiliselt päriselt vabana, vaid kurnatakse „õppima hakkamise“ mõttega. Kasulikum on õppetöö ära teha ning seejärel muudele tegevustele keskenduda.
Hoia fookust oleviku tegevustel
Kasulik on vabal ajal mitte mõtelda õppimisele, vaid keskenduda teistele huvitavatele tegevustele. Lemmikhobidega tegelemine aitab stressi maandada ja tagab hea enesetunde.
Hoia fookust oma õpitulemustel
Hea on oma õppimistulemusi võrrelda enda eelnevate õppimistulemustega, mitte pinginaabri õppimistulemustega, una inimeste võimekus on eri valdkondades erinev - mõni on tugev kaunites kunstides ning mõni reaalainetes. Inimeste andekus avaldub eri valdkondades ning oluline on oma andekus üles leida ning seda arendada.
Oma õppimisstrateegia koostamine
Kui on soov stressivabalt teadmisi omandada, siis koostage lähtuvalt oma isiksusest endale sobiv õppimisstrateegia. Näiteks igal inimesel on teatud kellaajad, millal tema õppimise võimekus on suurem ning ta omandab kergemini uusi teadmisi. Seda on hea arvestada. Õppimispsühholoogias on välja töötatud erinevad õppimisstrateegiad lähtuvalt inimeste psüühilistest eripäradest, nendega tasub tutvuda.
Prioriteedid paika
Selgitage enda jaoks välja olulisemad õppeained ning vähemolulised õppeained. Vastavalt sellele jaotage oma aega ja energiat. Ainult perfektsionistid suudavad alati kõigega kursis olla ning maksavad selle eest kõrget hinda.
Teadmiste ja oskuste sidumine reaalse eluga
Siduge õpitavad ained reaalsete tegevuste ja eesmärkide täitmisega oma elus. Pidage meeles, et õppimine on protsess, milles tulemuste nägemine võib võtta aega.
Tihti ei mõista väikesed koolilapsed seoseid koolitarkuse ja igapäevase elu vahel. Sel juhul saavad vanemad lastele neid seoseid eluliselt mõistetavamaks teha. Näiteks arvutamisoskus võimaldab poest sobiva hinnaga kommi osta.
Motivatsioon ja eneseteadlikkus
Palju aitab edukale õppimisele kaasa eneseteadlikkus ning mõistlik on suhtuda õppimisse, kui vabatahtlikkusse tegevusse st „tahan õppida“, mitte „pean õppima“.
Kui õppimine mõjub sundusena, siis on hea endalt küsida: „Kelle huvides või kellele ma õpin?“ Eriala, mida õpitakse poolsunduslikult, on raske omandada, kuna motivatsioon on nõrk. Endalt on hea küsida: „Mis on minu motivatsioon õppeaine omandamisel? Kas eesmärk, mille nimel ma õpin, motiveerib mind piisavalt?“ Vastates sellele küsimusele, jääb palju stressi läbi elamata, kuna teadmised, mis meile huvi pakuvad, loovad positiivseid emotsioone .
Lähedaste inimeste toetus
Rasketel õppeperioodidel paluge oma lähedastelt toetust ja mõistmist. Jagage omi rõõme ja probleeme, mis kaasnevad teadmiste omandamisega.
Probleemide lahendus
Väikestel koolilastel on vahel „koolihirm“ ning seda teades saavad lapsevanemad oma lastele toeks olla. Kui laps ei taha hommikuti üldse kooli minna, tunneb pidevalt kõhuvalu või tal on raskusi kaasõpilastega suhtlemisel, siis on mõistlik nendel teemadel spetsialistiga konsulteerida.
Tihti tuleneb see sellest, et laste koolivalmidus ja õppimisvõime on erinev. Kui mõnes ainevaldkonnas on õpiraskusi, siis on kasulik juba varakult hakata abi otsima. Lapsel on kergem kooliga seotud hirme lahendada, kui lapsevanem teda mõistab ja praktilist abi annab.
Tunnustus
Ei maksa ära unustada enda premeerimist heade õppimistulemuste eest. Samuti on oluline tunnustada last heade tulemuste eest – mitte võrrelda teda veel tublimate õpilastega. Tunnustus innustab!
Õppimine on elu loomulik osa ning suurelt jaolt on see loominguline protsess. Uute teadmiste ja oskuste omandamine kestab terve elu ja seetõttu on arukas õppimisprotsess endale meeldivaks muuta. Kahtlemata on igaüks meist tundnud rõõmu omandatud teadmiste kasutamisest.
Kui õppimise puhul nähakse „suurt pilti“, siis koolistressi asemel tuntakse elevust võimaluse eest õppida midagi huvitavat ja kasulikku.
Tekst: psühholoogiline nõustaja Anneli Salk
Foto: Pixabay