Ärevuse tunne pole meile kellelegi võõras – on see siis ootusärevus põneva seikluse eel või ärevus enne olulist eksamit. Peale tähtsat sündmust tunneme aga pinge langust ning ärevus ongi meelest läinud. See on loomulik emotsioonide kogemine sõltuvalt sündmustest.

Aga mis hetkest saab ütelda, et tegu pole lihtsalt normaalse ärevuse tundmisega, vaid seda tunnet saab nimetada ärevushäireks? Iga negatiivse tundega kaasnev närvipinge pole veel ärevushäire, vaid normaalne olukord, kus suudame vastavalt olukorrale tundeid tunda. See näitab, et meie närvisüsteem annab meile tagasisidet. Ärevushäire all mõistetakse aga sisemist pinget ja rahutust, millel puudub oluline väline ärevust tekitav põhjus. Ärevushäirel on konkreetsed tunnused.

  • Liigne ärevus ja muretsemine (kartlik ootus), mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev vähemalt kuue kuu jooksul.
  • Isikul on raske oma muretsemist kontrollida.
  • Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt kolm (millest mõni on viimase kuue kuu jooksul avaldunud enamiku ajast)

Rahutus või pinge

Väsimus

Keskendumisraskused

Ärrituvus

Lihaspinge

Unehäired

  • Ärevuse või muretsemise põhjus ei ole tingitud mõnest teisest meeleoluhäirest.
  • Ärevus ja mure põhjustavad märkimisväärseid kannatusi või raskusi sotsiaalses, tööalases või muus tähtsas tegevusvaldkonnas.
  • Ärevushäire ei ole tingitud mingi keemilise aine (nt uimastid, ravimid ) otsesest füsioloogilisest toimest ega kehalisest haigusest.

Tavaliselt algab ärevushäire märkamatult, natuke rohkem pinget, natuke rohkem närvilisust, kuni see tunne muutub emotsionaalselt talumatult raskeks. Järelikult tuleb juba varakult oma tunnetele tähelepanu pöörata. Oma tundeid ei saa mõistusega maha materdada ning neid ei saa eirata. Tundes põhjuseta ärevust, tuleb hakata oma tunnetele tähelepanu pöörama ning enda käest küsida – millest on minu nimetu ärevus tingitud? Millise nime saan ma panna oma ärevusele ning millist sõnumit ärevuse tunne minu jaoks kannab?

Mida varem hakatakse oma ärevusele tähelepanu pöörama ning selle põhjuseid analüüsima, seda tõenäolisem on, et ärevuse tunne ei süvene ega muutu krooniliseks.

Kahjuks püütakse tihti tundeid eirata ning halva mängu juures head nägu teha. Sellel juhul võib ärevushäire süveneda ning närvipinge muutub nii talumatuks, et seda on võimatu märkamata jätta. Ärevushäiret ei saa mõõta nii nagu kraadiklaasiga keha temperatuuri. Ärevushäire on märksa subjektiivsem ning raskemini mõõdetav.

Küsimus pole selles, kuidas elada ärevushäirega, vaid selles, kuidas vabaneda ärevushäirest ning tunda taas adekvaatseid tundeid. Ärevushäire pole tekkinud üleöö, vaid aegamööda, seetõttu on ärevushäirest vabanemine pikemaajaline protsess. Mingit imeravimit ei ole olemas, kuid ärevushäirest on võimalik vabaneda.

Mida ette võtta?

Ärevushäirest vabanemine algab iseenda ja oma emotsioonide tundma õppimisega. Tundes ennast ning olles endaga heas läbisaamises on kergem oma esile kerkivaid tundeid mõista. Mõistes, kuidas me emotsionaalselt erinevatele sündmustele reageerime, saame teha oma elus tervistavaid valikuid. Sellega seoses saame oma elu korrastada ja emotsionaalselt harmoonilisemaks muuta. Need on iga inimese enda valikud, sest iga inimene tunneb ise ennast kõige paremini. Ärevushäire ravile tuleb läheneda terviklikult. Selleks, et ärevushäirest vabaneda saab astuda 7 tervistavat sammu:

  1. Vabane mineviku traumadest ning too fookus tänasesse päeva. Kui see tundub olevat väga raske, siis tasub abi saamiseks pöörduda psühholoogi poole. Kui olevikus on olukordi, mis põhjustavad ärevust, siis tuleb sellega tegeleda. Psühhoteraapia seansside käigus on võimalik oma mineviku traumadest vabaneda, oleviku probleemidele lahendusi leida ning emotsionaalselt terveneda.
  2. Too oma ellu positiivseid emotsioone läbi hobide ja sisukate tegevuste.
  3. Kujunda endale positiivne tulevikuvisioon, et oleks mille poole püüelda.
  4. Muuda toitumine tervislikumaks ning jäta oma menüüst ergutavad ained välja. Kui soovitakse põhjalikumalt oma toitumisharjumusi muuta, siis saab pöörduda toitumisnõustaja poole, et koostada isiklik toitumiskava.
  5. Pööra une kvaliteedile tähelepanu ja säti unerütm paika.
  6. Liigu füüsiliselt ja tegele spordiga. Läbi kehalise tegevuse saab maha laadida pingeid, mis päeva jooksul tekivad. Füüsiliselt ennast väsitades, saab parema ööune.
  7. Õpi oma emotsioone juhtima. Selleks sobivad nii jooga kui ka meditatsiooni kursused. Keskendumisharjutused aitavad ärevust maandada ning tuua fookuse olulisele. Meditatsiooni või keskendumisharjutusi saab teha iga päev ning nendest on ärevate tunnete maandamisel suur kasu.

Käies läbi 7 tervistavat sammu on võimalik ärevushäirest vabaneda. Ainul need positiivsed muutused nõuavad ettevõtmist, järjepidevust ning endast hoolimist.

Tekst: psühholoog Anneli Salk

Foto: Pexels