Viha on normaalne emotsioon, mida igaüks aeg-ajalt kogeb. Kui inimene aga on võimetu oma viha kontrollima, siis võib see põhjustada probleeme suhetes või töö juures ning mõjuda halvasti elukvaliteedile.
Viha on keha „võitle või põgene“ süsteemi lahutamatu osa, mis aitab kaitsta meid ohtude eest. Kuid pidev vihatunne võib tervisele kahjulikult mõjuda. Uuringud on näidanud, et just vanemate inimeste puhul on vihal otsene seos terviseprobleemidega. See võib isegi olla mõnede krooniliste haiguste põhjuseks.
Mis viha põhjustab?
Inimesed vihastuvad eri põhjustel ning igaüks kogeb vihatunnet omamoodi. Sündmused või asjaolud, mis ajavad ühe inimese vihaseks ei pruugi teist selles osas üldse kõigutada.
Viha põhjustajateks võivad olla järgmised asjaolud:
Kui sind rünnatakse või ähvardatakse
Kui sind petetakse
Kui sind ei väärtustata või koheldakse ebaõiglaselt
Kui sinuga käitutakse lugupidamatult
Probleemid, mille on põhjustanud mõni teine inimene, näiteks töökaaslane, partner, sõber või pereliige
Isiklikud probleemid, mis panevad tõsiselt muretsema
Mälestused kunagistest traumadest
Ebamugavad keskkonnatingimused, näiteks liiga kuum ilm
Tunne, et ei suuda oma eesmärke saavutada
Isiklikud solvumised
Viha võib tekkida ka siis, kui inimene on kaotanud lähedase ja leinab
Viha märgid ja sümptomid
Viha tunnused ja sümptomid võivad eri inimeste puhul erineda, kuid viha mõjutab meid mitmel viisil ning see väljendub ka füüsiliselt. Viha füüsilised tunnused on:
Kõrgenenud pulss
Kuumahood
Higistamine
Pitsitus rinnus
Ebamugavustunne kõhus
Pinges lõualuud või hammaste krigistamine
Pinge lihastes
Värisemine
Nõrkus jalgades ja üldine nõrkustunne
Viha tagajärjel muutub ka inimese emotsionaalne seisund. Viha puhul võivad esineda:
Ärevus, närvilisus ja võimetus lõõgastuda
Kergesti ärritumine
Süütunne
Kurbus või depressiivne meeleolu
Alandatuse tunne
Vihaga seostatakse järgmisi käitumisviise:
Sarkastiliseks muutumine; huumorimeele kaotamine; asjatu hääle tõstmine, karjumine või nutmine; teadlik pahatahtlik käitumine; soov tarvitada tubakat või alkoholi.
Oluline on märkida, et viha ja agressioon on erinevad asjad. Viha on emotsioon, samas kui agressioon on seotud sellega, kuidas inimene käitub. Mitte kõik, kes tunnevad viha, ei käitu agressiivselt ja mitte kõik, kes käituvad agressiivselt, pole vihased.
Toimetuleku strateegiad
Igaüks käitub vihasena omamoodi, aga mõned tehnikad võivad olla abiks, et viha ei võtaks sinu üle kontrolli.
Pane tähele signaale
Olles teadlik sellest, mis toimub sinu kehas, kuidas muutuvad sinu emotsioonid ja käitumine, kui sa oled vihane, võib see aidata enne tegutsemist otsustada, kuidas sa soovid olukorrale reageerida.
Tee paus enne kui reageerid
Viha tekitanud olukorrast eemaldumine ja korraks selle kõrvalt vaatamine annavad aega rahulikult mõelda sellele, mis juhtus ja kontrolli situatsiooni üle enda kätte võtta.
Loenda kümneni
Kui võtad mõne sekundi, et aeglaselt 10-ni lugeda, saad viha intensiivsust vähendada.
Keha lõdvestamine
Pinge vabastamiseks hinga sisse, lase õlad vabaks ja lõdvesta käed ja jalad. Kui tunned pinget kaelas, siis keera rahulikult pead paremale ja vasakule. Pingetunne peaks sedasi järele andma.
Kuulamine
Vihasena on lihtne teha ennatlikke järeldusi. Tulise arutelu korral võta enne vastamist veidi aega, et peatuda ja kuulata, mida teine tegelikult sulle ütles.
Füüsiline aktiivsus
Andes kehale koormust näiteks joostes, jalgrattaga sõites või ujudes, vabastab see energiat, mis ilma füüsilise liikumiseta võib muutuda agressiooniks.
Tähelepanu pööramine millelegi muule
Muusika kuulamine, tantsimine, jalutuskäik, päevikusse kirjutamine või lihtsalt duši võtmine, aitavad ära hoida viha suurenemist.
Negatiivsete mõttemallide muutmine
Hetke kuumuses võib olukord tunduda palju hullem, kui see tegelikult on. Kui oled harjutanud end mõtlema alati positiivselt, võib see aidata toime tulla viha tekitavate olukordadega ja oma viha paremini kontrollida.
Lõõgastusvõtete kasutamine
Lõdvestusstrateegiad, näiteks sügav hingamine ja järkjärguline lihaste lõdvestamine, võivad aidata viha leevendada.
Millal peaks abi otsima?
Kui viha hakkab mõjutama suhteid, tööga toimetulekut ja muid valdkondi, võiks pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole. Viha võib olla muutunud probleemiks kui:
see mõjutab igapäevaselt seda, kuidas sa käitud iseenda ja teistega;
see hakkab mõjutama füüsilist või vaimset tervist;
kui tunned viha rohkem kui teisi emotsioone.
Mõned häirivad viisid, kuidas vihast mõjutatud inimene võib käituda:
Agressioon ja vägivald: see võib hõlmata karjumist, vandumist, asjade loopimist ja verbaalselt vägivaldsust, ähvardamist või füüsilist vägivalda.
Sisemine agressioon: see võib hõlmata enesevigastamist, enesevihkamist, söömishäireid ja enese isoleerimist teistest.
Passiivne agressioon: see võib hõlmata teiste inimeste eiramist, kohustuste mitte täitmist ja sarkastilisust.
Nendel juhtudel on oluline otsida tuge ja ravi. Viha väljendamine agressiooni ja vägivalla kaudu võib kahjustada sõprussuhteid, peresuhteid ja suhteid töökaaslastega ning sellel võivad olla tõsised tagajärjed.
Allikas: medicalnewstoday.com
Fotod: Pixabay