Emaks saamine on elumuutev sündmus, mis paneb tööle hormoonid ning looduslikud instinktid, mis aitavad naisel üheksa kuu jooksul emaduseks valmistuda. Loodus on taganud selle, et naine on emaks olemiseks vaimselt valmis kui laps sündima hakkab. Kuidas muutub samal ajal aga mehe mõttemaailm?
„Lapsevanemaks saamine on täpselt selline sündmus, mis rakendab aju looduslikku neuroplastilisust, et valmistada inimesi ette selleks seikluseks,“ on öelnud teaduskirjanik Kayt Sukel. „Arvestades seda, kui palju füüsilisi muutusi naise keha läbib, siis on loogiline arvata, et ka ajutegevuses toimuvad samal ajal suured muutused. Aga katsed loomade peal on näidanud, et ka isade ajus toimuvad muutused,“ jagab Sukel oma teadmisi.
Viimased uuringud on näidanud, et nii beebi kui ka isa ajus toimuvad paar päeva peale sündi muutused olenevalt sellest, kas isa on vastsündinu läheduses. Lisaks on selgunud, et sündimise tähtaja lähenedes hakkavad isad paremini tähele panema teiste beebide nutmist ning vastsündinu naeratus vallandab isa kehas sarnase füüsilise reaktsiooni nagu tuntakse armudes.
Muutused mehe ajus peale lapse sündi
Hiirte peal läbi viidud katsed tõestavad, et rolli mängib see, kas oma järglastega ollakse peale nende sündimist koos või mitte. „Hiired on selline loomaliik, kus mõlemad vanemad hoolitsevad oma järglaste eest, erinevalt paljudest teistest, kus isane hülgab peale järglaste sündi oma pere. Hiirte seas on näha, et meessool ilmnevad sarnased muutused ajus ning käitumises nagu emastel, kes on just järglase saanud. See tõestab, et nende liikide seas, kel on tavapärane laste eest koos hoolitseda, toimuvad sarnased muutused ka mehe ajus,” põhjendab neuroteaduse ning psühholoogia professor dr Craig Kinsley.
Hiljutises uuringus vaadeldi hiiri peale järglaste sündi ning selgus, et järgnevatel päevadel ilmneb neurogenees, mis kujutab endast uute spontaansete närviühikute teket. Kuid see ilmnes ainult nende hiirte seas, kes jäid oma järglaste juurde. Hiirel, kes eemaldati oma pere kõrvalt, samu reaktsioone ei tekkinud. Uuringus selgus, et uued neuronid tekkisid haistmismeeles ning hipokampuses ehk aju mälukeskuses, mis aitavad isal oma lastega seoseid luua.
Mõttemaailm hakkab muutuma ka raseduse ajal
Kuid mitte ainult lapse sünd ei tekitada isa ajus muutusi. „Muutused saavad alguse juba naise raseduse ajal, mil meeste aju hakkab väljastama rohkem hormooni prolaktiin ning vaikselt vähendama testosterooni taset,“ räägib professor ja neuropsühhiaater Louann Brizendine.
Evolutsioonibioloogid usuvad, et see juhtub seetõttu, et järglaste ellujäämine sõltub suurel määral isastest, kuna nende ülesandeks on oma perekonda kaitsta. Selline füüsiline protsess valmistab neid vaimselt selleks ette, selle asemel, et joosta järgmise emase juurde paarituma.
Prolaktiin on sama hormoon, mis vastutab piima ning imetamisprotsesside toimimise eest ema kehas. „Viimasel ajal on olnud mitmeid uuringuid, mis viitavad, et prolaktiinil on roll isaliku käitumise kujunemisel,“ ütleb Sukel. Ta viitab uuringule, kus leiti, et kõrge prolaktiini tase on seotud ka õpetamisega läbi meelte. Mida kõrgem see tase on, seda rohkem aitavad isad oma lastel õppida ja areneda.
Veel üks oluline hormoon on oksütotsiin, mis vallandub ajus, kui nahk on kontaktis teise inimesega. Mida kõrgem selle hormooni tase on, seda tugevam side on isal oma lapsega.
Lõpuks on oma osa vasopressiinil, mis mängib ilmselt ainukese hormoonina suuremat rolli isa ajus kui ema omas, rõhutades isalikku käitumist ja kaitseinstinkte. „Hüpotees on, et aju valmistub järglastega seotud väljakutseteks ja hüvedeks,“ pakub Sukel. Suurendades lapse ja isa vahelist suhtlust, saab isast rohkem kui hoolekandja, see loob isa ja lapse vahel tugevama sideme.
Allikas: brainworldmagazine.com
Foto: Pixabay