Enesehinnang on inimese arvamus iseendast. Enesehinnang võib olla hea ja tervislik või liiga madal või liiga kõrge.
Madal enesehinnang tähendab, et inimene peab end rumalaks, saamatuks või inetuks. Kui selline enesehinnang on tekkinud, siis see mõjutab elu kõiki valdkondi, viib väärate arvamusteni iseendast ning iseenda suhtes halbade käitumisviisideni. Madal enesehinnang on inimeste ja eriti teismeliste hulgas väga levinud, see võib ilmneda ka näiteks pidevas soovis kaalus alla võtta või ennast muuta. Madal enesehinnang võib viia erinevate raskusteni, seal hulgas koolist puudumise, kiusamise, suitsetamise, enesevigastamise, depressiooni, häiritud söömiseni. Liiga kõrge enesehinnang tekitab aga muid probleeme igapäevases elu ja suhetes teiste inimestega. Mida siis teha, et enesehinnang oleks selline, mis mõjutaks meid positiivselt?
Kaastunne iseenda suhtes on sama oluline kui enesehinnang
Arvatakse aina enam, et eduga on seotud oma nõrkuste ja ebaõnnestumistega leppimine ja neist õppimine. Selline sõbralik suhtumine iseendasse aitab hoida head ja tervislikku enesehinnangut. Keegi pole täiuslik, kõik teevad vigu ja kõigil vahel ebaõnnestub – seepärast ei saa hea enesehinnangu aluseks olla pidevalt suurepärane sooritus, vaid vigadest õppimine ja edusammud. On leitud, et inimesed, kes endasse sõbralikult suhtuvad ja oma vigadest õpivad on õnnelikumad ja edukamad.
Räägi iseendaga nagu sõbraga
Kui on paha olla või on mõni tegemine ei õnnestu, siis tasub meeles hoida sisedialoogi ehk endaga rääkimise põhitõdesid.
Nimetada endale oma tunne. Näiteks: „Mul on nii kurb, et mul ei õnnestunud uut töökohta saada.“ Tuletada endale meelde, et pea kõigil inimestel maamunal on olnud selline tunne (see käib kõikide tunnete kohta). Ütle endale: „Teistel on ka nii olnud.“ Tõepoolest kõigil inimestel on olnud olukord, kus nad ei ole saanud seda tööd, kuhu kandideerisid.
Tuleta endale meelde, et see halb tunne läheb üle. Ütle endale: „See tunne läheb üle ja pärast on parem olla.“
Kokkuvõttes ütle nii: „Mul on nii kurb, et ma ei saanud seda tööd. Teistel on ka nii olnud. See tunne läheb üle ja pärast on parem olla.“
Leia üles sala-eneseimetleja iseendas
Iseendale meeldimine pole häbiasi. Aegajalt enda imetlemine ei pea tähendama ülbust või üleolevust teiste suhtes. Samamoodi nagu imetled ennast, saab ka teisi imetleda, üks ei välista teist.
Kirjuta iga päev üles kolm asja, mis sulle enda juures meeldisid. Proovi kirjutada nii suuri asju, kui ka detaile. Proovi leida asju erinevatest valdkondadest.
Näiteks:
Mulle meeldib, et ma leppisin sellega, et nii palju on teha ning ei tundnud selle pärast suurt muret.
Mulle meeldib, et tegin endale hea hommikusöögi.
Mulle meeldib, et tegin lõpuks ära mitu tegemata jäänud ülesannet.
Hoolitse iseenda eest
Seda tehes hoiad ja arendad tunnet, et sina ise oled tähtis. Võta aega, et hästi süüa, mõnuga ennast pesta ja riietada, sisuliselt ja rahulikult õppida või töötada, tegeleda spordiga. Suures osas suhtle ja veeda aega inimestega, kellega ise soovid ning viisil, mis sulle endale meeldib.
Pane tähele ja õpi tundma madala enesehinnangu vallandajaid
Kõigil on elus tugevamaid ja nõrgemaid valdkondi. Mõnes valdkonnas võime tunda end ebakindlamalt ja teises kindlalt. Pane tähele, mis olukorrad tekitavad sinus üldist halba arvamust iseendast ja masendust. Sageli näiteks võib selleks olla õppimine ja õpitulemused, saavutused töös, sportlikud tulemused või eriti teismeliste puhul ebaedu suhtlemisel omavanuselistega. Võta neid olukordi eraldi ja pane tähelemõtlemisvigu. Vaatle olukordi erinevalt, uuri oma reageerimisviise, räägi endaga nagu sõbraga ja võimalusel aruta usaldusväärse inimesega, mida on sellest olukorrast iseenda kohta õppida.
Muuda oma automaatseid reaktsioone aeglasemaks
Katsu muuta aeglasemaks olukordi, mida võiksid võtta isiklikult, kus võiksid tekkida mõtlemisvead ja mis võivad mõjuda su enesehinnangule.
Katsu neis olukordades lõõgastuda, võta endale mõned sekundid ja mõtle sellele, kuidas olukord on sinuga seotud. Pane tähele, mida tunned ja uuri, kas su automaatsed mõtted enda kohta on põhjendatud.
Kõik inimesed käivad ringi sarnaste mõtete ja tunnetega nagu sa ise ning on kõige rohkem mures iseenda pärast. Nende käitumise põhjused on suuresti nende endi sees, mitte sinus.
Allikas: peaasi.ee
Portaalist peaasi.ee leiad hulgaliselt informatsiooni ja nõuandeid vaimse tervise kohta. Samas portaalis saad kasutada tasuta e-nõustamise võimalust.
Foto: Pexels.ee