Anna-Kaisa Oidermaa läks psühholoogiat õppima eelkõige huvist inimese vastu. Kliinilise psühholoogina on ta tegutsenud 14 aastat ning tema eriliseks südameasjaks on noorte vaimne tervis. Just seetõttu lükkas ta käima portaali Peaasi.ee, mille igapäevase tegevusega esmajoones nüüd tegelebki.

Miks otsustasid õppida psühholoogiat ja milline on olnud sinu karjäär?

Psühholoogiat läksin õppima seetõttu, et mul oli huvi inimeseks olemise vastu. Otsuse kliiniliseks psühholoogiks spetsialiseeruda tegin õpingute ajal, kui sattusin PERH-i psühhiaatriakliinikusse praktikale. Seal veendusin, et see on töö, mida võiksin teha. Selles ei ole võimalik kunagi liiga targaks saada, alati saab midagi veel avastada ja juurde õppida.

Aastaid töötasingi psühhiaatriakliiniku esmaste psühhooside osakonnas. Lahkusin sealt kaks aastat tagasi, sest tahtsin rohkem keskenduda Peaasi.ee töödele ja ennetusele ning see ongi nüüd minu põhitöö.

Millisele valdkonnale oled spetsialiseerunud?

Ikka tööle noortega, sest kogu Peaasi.ee ongi tegelikult noortele suunatud. Uuringute põhjal teame ning enda ja kolleegide kogemustest näeme, et suurem osa vaimseid probleeme saab alguse enne 25. eluaastat ning on tähtis nendele varakult jaole saada ja pakkuda adekvaatset abi. See on meie põhieesmärk.

Kuidas Peaasi.ee alguse sai?

Portaali lõime koos hea kolleegi, psühhiaater Ere Vasliga, kes praegu töötab Tallinna lastehaiglas. Vaatasime, et mujal maailmas on sarnaseid veebikeskkondi ning vaimset tervist puudutav info on palju paremini kättesaadav. Samuti nägime, et meie inimesed jõuavad sageli abini alles viimasel sekundil. Portaali luues lootsime ühtlasi, et kui läheme pensionile, siis äkki meil on võimalik vähem tööd teha, sest inimesi, kes on õigel ajal abi saanud, on aina rohkem.

Alguses vedasimegi portaali kahekesi, aga siis tulid mõned kolleegid juurde. Esimestel aastatel tegime seda täiesti vabatahtliku tööna, siis hakkasime projekte kirjutama. Praegu on meil kaks täistöökohta ja lisaks inimesed, kes aitavad osaliselt. Kokku lööb meietegemisetes rohkemal või vähemalt määral kaasa umbes 25 inimest.

Püsivat rahastust meil siiski ei ole, tegutseme projektipõhiselt ning meil on ka mõned annetajad.

Millega Peaasi.ee täpsemalt tegeleb?

Jagame veebis infot nii vaimse tervise hoidmise kui ka häirete kohta, samuti pakume e-nõustamist, kus inimene saab probleemist kirjutada, küsimusi esitada ning spetsialistiga arutada, mida peaks oma olukorras tegema. Kuna meie portaali külastas eelmisel aastal 250 000 inimest, siis tundub, et sellist infot on vaja.

Lisaks tegeleme koolitustega, avaliku teavitusega ja selle poolega, kuidas üldiselt vaimsete probleemide alast teadlikkust tõsta.

Tänavu oleme töötanud selle kallal, et avada Tallinnas noortele mõeldud kiire ja varase sekkumise vaimse tervise keskus. Meil on see koht juba reaalselt olemas, aga saame praegu vastu võtta üsna vähe kliente, sest alles piloteerime.

Sel aastal meil on suurem projektipõhine ettevõtmine vaimse tervise esmaabi koolitused, kus räägime, kuidas vaimsete murede korral esmast abi pakkuda. Sellega jõuame igasse Eesti maakonda.

Milles e-nõustamine täpsemalt seisneb?

Nõustamisvormi kaudu saab anonüümselt kirjutada. Vastuse anname hiljemalt kolme päeva jooksul, aga üldjuhul kiiremini. Teenus on inimesele tasuta, sest seda rahastab Haigekassa.

Nõustaja vahetab inimesega kirju nii palju kui vaja, aga sageli saab abivajaja juba ühest kirjast niidiotsad kätte, mida edasi teha. Palju ongi julgustamist, et tasub spetsialisti või perearstiga konsulteerida või vanematele rääkida.

Milliste vaimsete probleemidega meie noored sinu kogemuse põhjal praegu kõige rohkem hädas on?

Sageli on mured seotud meeleolugaehk enim on probleemiks depressioon, ärevushäired ja pinged. Tihti kurdetakse, et ei jaksa, ei suuda, ei leia motivatsiooni, on liiga murelik olla. On söömise, keskendumise ja tähelepanuga seotud probleeme.

Kindlasti esineb ka suhetega seotud pingeid, olgu siis suhetes kaaslaste või vanematega. Paljudel on unehäired. Viimaste järgi saabki tegelikult sageli aru, et midagi on paigast ära, sest kui uni on hea, siis on üldiselt ka vaimne heaolu paigas.

Mida igaüks saaks teha, et olla paremas vaimses ja emotsionaalses seisundis?

Üdiselt on vaimse tervise hoidmise puhul põhiasjad samad, mis üldse tervisliku elustiili puhul. Üks asi ongi uneteema. Kui uni on häiritud - on raske uinuda, uni läheb liiga vara ära või on rahutu, siis need on märgid, millega peaks tegelema. Tuleks oma uinumise rituaalid paika panna, näiteks ekraani vaatamine paar tundi enne magama jäämist ära jätta, teha õhtul midagi rahustavat ning ergutavaid aineid mitte manustada. Noorukitel on kindlasti vaja 8-10 tundi und, täiskasvanute puhul on selles osas eripärasid rohkem.

Liikumine on samuti väga oluline. Praegu vaadatakse isegi psühhiaatrias liikumise kui ravi toetava meetodi poole, leitakse, et nii kerge treening, tegevusteraapia kui ka füsioteraapia võiksid olla ravikompleksi osa. On ju avaldatud uuringuid, mis ütlevad, et 150 minutit aktiivset liikumist nädalas on depressiooni ennetav.

Kolmas märksõna on toitumine - see võiks olla regulaarne, piisavalt mitmekülgne ja n-ö tavaline ehk ilma igasuguste dieetideta, kui just ei ole mõnda diagnoosi.

Vaimset tervist hoiab looduses viibimine ja teiste inimestega koos olemine. Öeldakse ka, et vabatahtlik töö või millegi hea tegemine, olgu see kuitahes väike heategu, toetab vaimset tervist.

Kuna väga paljudel on igapäevaselt stressi ülemäära, siis peab vaatama, et peale pingelist tegutsemist oleks lõõgastumist, olenevalt siis sellest, mis kellelegi sobib.

Miks meil on stressi nii palju?

Ilmselt teatud roll on sellel, et tänu digiajastule tuleb kogu aeg nii palju infot peale, aga see ei pruugi olla kõige sisulisem. Meie maailm on üpris muutlik ja igasugune info jõuab väga kiiresti kohale, meil tuleb pidevalt mõelda, mis nüüd toimus ja kas ma pean millekski valmis olema.

Ühiskonnas valitseb saavutusvajadus ja edukultus. Kes siis ei tahaks olla viie parima seas, aga veel parem kui number üks. Sellised väärtused ei lase kuigi sageli „ei“ öelda ega olla rahul sellega, mis sul juba on või kes sa juba oled.

Kui palju mõjutab stressitaset nutimaailm?

Pidev sotsiaalmeedias viibimine võib osasid inimesi depressiivsemaks muuta küll, kui inimene võrdleb kuvandeid enda eluga. Väga palju ebameeldivusi ju oma kontodel ei jagata ning kui endal pole parimad ajad, võib kergesti jääda mulje, et teistelt on kõik kogu aeg täiuslik.

Ka suhtlemine on muutunud pealiskaudsemaks ja mürarikkamaks. Mõni aeg tagasi ei olnud võimalik teada saada, mida meie partner või ema on päeva jooksul teinud, söönud või kus käinud. Nüüd see info kogu aeg liigub, samas suhete sisulist või tähenduslikku osa on selle arvelt vähemaks jäänud.

Mida teha, kui ise enam endaga hakkama ei saa – millal tasuks abi otsida ja millest alustada?

Kui enesetunne on mõni nädal olnud teistsugune, siis võiks kas või Peaasja e-nõustaja käest abi küsida, arutada oma lähedasega või pöörduda perearsti juurde. Kui aga on juba n-ö elu ja surma küsimus, siis võib kohe minna valvepsühhiaatri vastuvõtule või kiirabisse.

Igal juhul tuleks abi otsida võimalikult kiiresti, sest kui seda ei tee, siis raskused kipuvad süvenema. Isegi kui need mööduvad, aga me ei harutanud probleemi enda jaoks lahti või ei leidunud viise, kuidas toime tulla, võivad mured korduda ja siis satume samasse kohta. Parem on probleemiga kohe tegeleda.

Tekst: Merilin Piirsalu

Foto: erakogu