Hammaste tervena hoidmiseks on olemas väga lihtsad nipid, muuhulgas toetavad need nipid väga hästi ka üldist tervislikku elustiili. Millised need on?

Tervislik toitumine

Tervislik toitumine tähendab kokkuvõttes seda, et ei sööda rohkem ega vähem, kui organism vajab, ning tehakse seda tasakaalustatult – organism saab toidust kõik vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne.

Miks on hammastele halb süüa palju magusat? Sellepärast, et mikroobid saavad magusast palju energiat ja toodavad nii pikka aega hapet ehk tekitavad pika ja tugeva happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Uuringutega on tõestatud, et inimestel, kes söövad sagedamini ja suuremas koguses magusat, tekib rohkem hambaauke.

Magusa täielik väljajätmine menüüst ei ole võluvahend, mis aitaks meil nii laste kui ka enda hambad tervena hoida. Mõistlikus koguses magusaid jooke ja süsivesikuterikkaid sööke võib süüa, aga tähtis on teha seda õigel ajal – põhisöögikordade ajal või nende lõpetuseks, magustoiduks. Sama käib puuviljade kohta.

Hambasõbralikeks võib pidada neid toiduaineid, mida hambaauke põhjustavatel bakteritel on keerulisem oma ainevahetuses kasutada. Nendeks on hambapinnale mittekleepuvad vähese suhkrusisaldusega toiduained. Näiteks toored köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, kõva juust jne. Nii keha kui ka hammaste tervisele mõeldes tasub tervislikuks vahepalaks eelistada just selliseid toiduaineid.

Oluline on süüa puu- ja köögivilju toorelt. Lausa vajalik on see lastele ja noortele, et arenevad näo- ja lõualuu struktuurid saaksid piisavalt koormust. Samuti stimuleerib intensiivne mälumine süljeeritust, mis omakorda aitab kaitsta hambaid, nõrgendades happerünnakut.

Janu korral tuleb võimalusel juua alati vett

Puhas vesi on kõige parem valik, kuna seda võib juua igal ajal, samas kui mahla (ka lisatud suhkruta mahla), morssi, smuutit, keefiri, piima, maitsega vett jne. peaks jooma söögikorra ajal. Need joogid sisaldavad looduslikke või lisatud suhkruid, millest mikroobid toodavad hambaemaili kahjustavat hapet.

Mitmesuguste lisanditega maitsestatud joogivesi ei sobi pidevaks joomiseks. Sidruniviiludega vesi on happeline ning nõrgestab hambavaapa. Kurgiviilude või marjadega maitsestatud vesi sisaldab vähesel määral looduslikke suhkruid, mis annavad energiat mikroobidele, kes toodavad sellest hammast kahjustavat hapet.

Igal ajal joomiseks ja ka suus happerünnaku vähendamiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.

Kasulik nipp: Et vähendada toidujääkide hulka suus ning sülje happelisust, anna lapsele ja võta ka ise söögikorra lõpetuseks lonks vett.

Puhkus söömisest

Hambaaukude peamine tekkepõhjus on liiga sage söömine. Iga kord, kui sööme või joome midagi, mis ei ole vesi, saavad mikroobid energiat ja hakkavad hapet tootma ehk tekitavad happerünnaku, mis pehmendab hambapinda. Sõltuvalt toidust või joogist kestab happerünnak minimaalselt 20 minutit. Söögikordade vahel tuleb hammastele appi sülg, mis aitab neutraliseerida hapet ning hammastel jälle tugevaks saada. Kui sööme liiga tihti, on mikroobidel pidevalt energiat hapet toota. Nii ei jõua sülg hambaid kaitsta ja tekivad hambaaugud.

Soovituslik on päevas 4–5 toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning paar vahepala. Et hambad saaksid taastada oma tugevuse, tuleb pidada toidukordade vahel kolm tundi pausi. Pausi ajal tohib juua ainult puhast vett.

Hambapesu

Hambaid peab pesema kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Pesta tuleks vähemalt kaks minutit järjest, et kõik hambapinnad saaksid korralikult puhtaks.

Ideaalne oleks, kui hommikul saaks hambaid pesta u. 30 minutit pärast hommikusööki ehk siis, kui suurem happerünnak on läbi. Kui oodata ei saa, siis kehtib põhimõte: peaasi et pestud saab, olgu siis enne või pärast hommikusööki. Pärast õhtust hambapesu ei tohi enam midagi süüa, juua tohib ainult vett.

Hambapesu kohta loe lähemalt siit.

Käi kord aastas hambaarsti juures

Siis saad kindel olla, et su hammastega on kõik korras. Me ei saa oma hambaid ise kontrollida. Ainult hambaarst saab vaadata, kas kõik hambad on terved ning aidata ennetada suuremaid probleeme.

Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, ka siis, kui ta midagi ei kurda. Oluline on muuta hambaarsti juures käimine lapse jaoks harjumuseks.

Allikas: Suukool.ee