Eestlased on harjunud, et pühade ajal peab laud olema kaetud rikkaliku söögiga. Suureks probleemiks on aga see, et toiduga kiputakse sel ajal liialdama ning rammusate toitude kõrvalt leiab harva midagi värsket ning kerget.
Toitumisnõustaja ja -terapeut Elis Nikolai on juba kaks aastat aidanud inimesi toitumisteemade juures. „Aitan langetada kaalu, toetada toiduga olemasolevat ravi või ennetada haigusi ning nõustan ka toidutalumatuse korral,“ ütleb ta. Samuti viib ta läbi koolitusi, et aidata paremini neid teemasid mõista.
Oma ala spetsialistina tunnistab Elis, et tegelikult ei saa toite lahterdada alati 100% tervislikeks või ebatervislikeks. Küll aga tunnistab ta, et eestlaste traditsiooniline pühadelaud on üsnagi rammus ning samuti leidub seal keskmisest rohkem raskesti seeditavaid toite. Iga pere traditsiooniliselt jõululaualt leiab verivorsti, kapsad ja lihaprae, kuid tunduvalt harvemini pannakse lauale mõni värske salat või vahepala. Toitumisnõustaja selgitab täpsemalt, kuidas rasked pühadetoidud kehale mõjuvad ning annab nõu, kuidas söögilauda kergemaks muuta.
Tarbi toitu mõistlikus koguses
Pühade ajal saavad inimesed kokku, et koos tähistada. Sageli kaasneb sellega rikkalik söögilaud, kuhu igaüks toob midagi head ja paremat. „Peamine probleem ei olegi need laual olevad üksikud toidud, vaid see, et neid süüakse koos ja suurtes kogustes. Kogus on siinkohal suurim vaenlane, mitte verivorst või sealiha ise,“ nendib Elis.
Ennekõike toob ta välja, et kuna traditsioonilised pühadetoidud ei ole kergesti seeditavad, siis kurnab suures koguses söömine keha. Inimese organismis kannavad seedimise eest hoolt ensüümid ning iga keha toodab neid individuaalselt. „Kui inimene pühade ajal järsult toidukoguseid ja rasvaste toitude tarbimist suurendab, siis organism ei pruugi sellele piisavalt kiiresti reageerida ja võib tekkida seedeensüümide puudujääk,” selgitab Elis ning lisab, et see on peamine põhjus, miks inimesed pühade ajal seedeprobleemide üle kurdavad.
Näitena võib tuua, et inimese keha seedib sealiha üle viie tunni, kana ning kalkunit aga kaks tundi ning kala seedimiseks kulub organismil ainult 50 minutit. Seega võib sealiha asemel pühade ajal proovida mõnda kergemat alternatiivi.
Pane lauale ka kergemaid toite
Kõige raskemini seeditav osa pühadelauast on sealiha ning vorstid, mida võib asendada kana või kalaga, kuna need ei kurna organismi nii palju. Lisaks lihale on tähtis osa jõululauast ka kapsas, mida Elis soovitab valmistada ise. „Poest ostetule on enamasti lisatud suures koguses (sea)rasva ja suhkrut. Ise valmistades saab neid lisada, aga väiksemas koguses,“ ütleb toitumisnõustaja, kes soovitab kapsaid praadimise asemel hoopis hautada.
Pühadelaual pakutakse alati kartuleid, millele lisaks võib ahjus valmistada ka teisi juurvilju, mis annavad söögivalikule kohe kergema ilme. Samuti võib valmistada suure kausitäie salatit, mis tegelikult raske toidu kõrval kindlasti loosi läheb. „Salatit saab huvitavamaks teha lisades näiteks kuivatatud jõhvikaid, pähkleid ning lahjemat juustu. Salatikastmeks pigem kasutada oliiviõli ja mitte kooreseid kastmeid,“ annab Elis nõu.
Jõulude ajal ei puudu laualt ka magustoidud, kahjuks kipuvad need olema väga rammusad ning suhkrurohked. „Nisujahu asemel võib kooki valmistada kaera, tatra, riisi- või näiteks kookosjahust. Magustajana soovitan suhkru asemel proovida agaavisiirupit, kookospalmisuhkrut, mett, steeviat või erütritooli,” ütleb Elis.
Väldi alkoholi tarbimist
Sageli käib pühade juurde klaasike likööri või tervitus viinapits, kuid kindlasti tuleks nende puhul piirduda väikeste kogustega. „On tõestatud, et kvaliteetne punane vein mõjub seedimist soodustavalt, kuid ka veiniga tuleb olla mõõdukas,“ ütleb Elis ning paneb kõigile südamele, et alkoholi tuleb tarbida vastutustundlikult. „Ei tasu unustada, et ka alkoholis on suures koguses kaloreid ning ka selle seedimiseks on kehal vaja omajagu tööd teha,“ lisab ta.
Nõustaja soovitab raske toidu kõrvale tarbida vett, mis on kehale kõige kergem. „Maitsesta vett piparmündi, marjade, apelsini või sidruniga,“ ütleb ta. Ka kodused mahlad sobivad hästi lauale, kui need ei sisalda meeletus koguses suhkrut. „Suhkrut saame jõulude ajal niigi piisavalt palju ning seda juurde jooma kindlasti ei peaks,“ nendib ta.
Ülesöömine kurnab keha
Ülesöömine mõjutab negatiivselt nii kaalu kui ka tervist üldiselt, eriti kui seda tehakse tihti. „Kaalule mõjub see seetõttu, et kui süüa kordades rohkem toitu, kui kehal vaja on, siis ladestub ülejäänud toiduenergia rasvana,“ ütleb Elis. Samuti toovad raskesti seeditavad toidud ja rasvad kaasa väsimuse ja jõuetuse tunde, kuna keha peab nende seedimiseks kulutama väga palju energiat. Seetõttu on igati tervitatav peale pühade sööminguid lühiajaliselt paastuda, mis laseb organismil puhata.
Ülesöömine võib mõjutada ka südame- ja veresoonkonna tööd. „Eriti tasub seda meeles pidada neil, kellel on juba mõni südamehaigus diagnoositud või kes on selles riskirühmas. Samuti peaksid sellele mõtlema diabeetikud, kõrgvererõhu tõvega ja infarkti üleelanud inimesed,“ märgib toitumisnõustaja.
Nõuanded ülesöömise vältimiseks
- Ära istu jõululauda näljasena, söö jõuluperioodil regulaarselt ning võta ka tervislikke vahepalasid.
- Kasuta väiksemat taldrikut. Nii ei mahu taldrikule korraga liialt palju toitu. On tõestatud, et kui ees on suur ports, siis kiputakse see isegi vaatamata täiskõhutundele siiski ära sööma, eriti on see komme meesterahvastel.
- Oska öelda ei. Kui tunned, et sinu kõht on täis, siis kohe kindlasti ei pea sa alluma kellegi teise palvele/survele veel toitu juurde võtta. Tunneta oma piire ja jää nendele kindlaks.
- Söö aeglaselt. Hea nipp on enne igat ampsu korraks nuga ja kahvel tagasi lauale panna. Samuti mälu toitu piisavalt kaua, ära kugista. Toidu seedimine algab tegelikult juba suus ning piisav mälumine aitab kaasa süleeritusele ning seega efektiivsemale seedimisele.
- Jälgi ka jõululauas taldrikureeglit. Pool taldrikust võiks olla täidetud juur- ja köögiviljadega (pool sellest hapukapsas), ¼ tärkliserikast toitu nagu näiteks kartulit ning ülejäänud ¼ võib olla liha või vorstid.
- Valmista toidud ise, nii tead täpselt mida ja kui palju sinna sisse paned.
- Ülesöömise vältimisele aitab kaasa ka oma mõtteviisi muutmine – jõuluõhtu ei ole viimne söömaaeg ning selle ilusa õhtu ainus eesmärk ei ole end toiduga täis kuhjata, et hiljem raskust ja väsimust tunda.
Tekst: Kaisa Kiriland
Fotod: Pexels