Neerukivitõbi on uroloogiliste haiguste seas üks sagedamini esinevatest haigustest. Neerukividele viitab tugev valu küljes, mis kiirgub kubemepiirkonda ning annab seljale koputades tunda neerupiirkonnas. Esineda võib ka iiveldamist ning oksendamist.
Neerukivide teket mõjutavad erinevad tegurid – nii sugu, keskkond, kehakaal, vedeliku tarbimine kui ka toitumine. Selles artiklis vaatleme, kuidas mõjutab neerukivide teket toit ja kuidas õige söömise ning erinevate toiduainetega on võimalik kivide teket ära hoida või vaevusi leevendada.
Neerukivide ennetamiseks tasub esmalt teada, mis neid põhjustab. Neerukivid tekivad siis, kui soolade (kaltsiumi, oksalaatide ja fosfaadi) kontsentratsioon uriinis läheb väga kõrgeks ning toimub nende sadestumine. Neerukivid erinevad oma keemilise koostise poolest. Sagedasemad on oksaaltkivid, vähem esineb fosfaat- ja uraatkive ning harvemad on tsüstiinkivid. Oksalaat ja fosfaatkivide korral seostub kaltsium vastavalt siis kas oksalaatide või fosfaatidega. Uraatkivid tekivad aga kusihappe Na- ja ammooniumsooladest.
Neerukividest hoidumiseks tuleks üle vaadata esmalt oma toitumisharjumused ning menüü mitmekesisus. Kui toitumine on pikka aega liiga ühekülgne ning toitainetevaene, võib see soodustada erinevate terviseprobleemide, sh neerukivide teket. Millele tuleks siis tähelepanu pöörata?
Rohkelt vedelikku
Esmane soovitus neerukivide ennetamiseks ning leevendamiseks on rohke vee joomine. See aitab lahjendada uriinis soolade kontsentratsiooni ja vähendab nende sadestumist. Neerukivide puhul on soovitav juua 2-3 liitrit vedelikku päevas. Kõige parem on juua tavalist vett, mis ei ole maitsestatud ega gaseeritud. Lisaks veele võiks aegajalt juua ka apelsini- ja sidrunimahla kuna neis leiduvad tsitraadid takistavad neerukivide teket.
Soola tarbimine tähelepanu alla
Naatrium (saame peamiselt soolast) põhjustab kaltsiumi eraldumist uriini. Suurenenud kaltsiumi ja ka fosfaatide sisaldus uriinis viivad omakorda neerukivide tekkeni (kaltsium seostub oksalaatide või fosfaatidega). Päevane soolavajadus on 3-5 mg, mis on 1 tl soola. Peamise osa soolast saame varjatud kujul toidust. Kõrgema soolasisaldusega on nt leiva- ja saiatooted, poolfabrikaadid ja suitsutatud-soolatud lihatooted, valmissupid, konservid, kõikvõimalikud kastmed ja puljongid, rääkimata kiirtoidukohtades pakutavatest toitudest. Inimesed, kelle on juba probleeme neerukividega, peaksid vältima kõrge soolasisaldusega toite ning jälgima pakenditelt naatriumi (ja teiste naatriumiühendite) sisaldust. Samuti tuleks vähendada kodus toidule lisatava soola kogust ning kasutada toidu maitsestamisel hoopis maitsetaimi ja vürtse.
Loomse valgu tarbimise vähendamine
Liha ja teiste loomsete valkude liigne tarbimine soodustab samuti neerukivide teket, kuna sisaldavad puriine. Puriinide ainevahetuse lõpp-produktiks on kusihape, mille suurenenud kontsentratsioon uriinis viib neerukivide (uraatkivide) tekkeni. Liigne loomse valgu söömine suurendab kaltsiumi eraldumist uriini ning ühtlasi väheneb tsitraatide sisaldus veres, mis omakorda võib kaasa aidata neerukivide moodustumisele.
Vähenda oksalaate sisaldavate toitude tarbimist
Toiduga saadud oksalaadi mõju uriini oksalaadisisaldusele sõltub tarbitud kaltsiumi hulgast, seega aitab rohke kaltsiumi tarbimine vähendada oksalaatide sisalduse suurenemist uriinis, seevastu kaltsiumitarbimise vähenemine suurendab kivide tekke riski. Peet, šokolaad, spinat, rabarber, lahustuv tee ja enamus pähklitest on suure oksalaatide sisaldusega, mistõttu tasub neerukivide korral nende tarbimist kontrolli all hoida. Kiudaineterikas toit aitab neerukivide teket vältida, seetõttu söö rohkelt puu- ja köögivilju, kaunvilju ning täisteravilja.
Taimne toit ja kaltsium
Vaatamata sellele, et kaltsium on neerukivide tekkimisel üks n-ö komponentidest ei ole soovitatav piirata kaltsiumi tarbimist. Parema imendumise mõttes peaks organism saama vajaliku kaltsiumi toiduga. Võttes kaltsiumi juurde toidulisandina, peab jälgima, et toidulisandit võetaks koos toiduga, vastasel juhul võib see suurendada neerukivide teket. Oluline on ka lisandina manustatava kaltsiumi vorm – nt on halva imendumisega kaltsiumkarbonaat, heaks kaltsiumi allikaks on merevetikast saadud toidulisandid. Toiduna on headeks kaltsiumi allikateks lisaks piimale merevetikad ja teised mereannid, rohelised lehtviljad, mandlid, tofu, väikesed luudega kalad ning chia-, seesami- ja mooniseemned.
Taimne toit aitab vähendada kaltsiumoksalaadi väljasadenemise riski uriinis, samas jällegi ei tohiks see ise olla suure oksalaadisisaldusega (nt spinat, rabarber), kuna soodustab kaltsiumoksalaadi kivide teket. Ka on soovitatav taimse toidu puhul rohkem tarbida kaltsiumit, et vähendada absorbeeritava oksalaadi hulka. Liha- ja kalatoitude tarbimise piiramine aitab efektiivselt vähendada kusihappekivide teket.
Toitumissoovitused neerukivide ennetamiseks:
Suurenda vedeliku tarbimist (neerukivide puhul peaks päevane veekogus olema ca 2-3 l);
vähenda loomse valgu ning suurenda taimse valgu kogust toidus;
suurenda taimse toidu osakaalu, kuid piira kõrge oksalaadiga toiduainete tarbimist (spinat, rabarber, lehtpeet, šokolaad jne);
vähenda soola ja alkoholi tarbimist;
lisa menüüsse tsitruseliste mahla;
suurenda kaaliumi tarbimist – kaaliumi puudus suurendab kaltsiumi ja fosfaadi väljutamist uriiniga. Rohkel kaaliumi sisaldab (kuivatatud) petersell, till, jaanikaunapulber, läätsed, mandlid jms);
jälgi, et saaksid toiduga piisavalt kaltsiumi;
kaltsiumi imendumiseks on vajalik D-vitamiini saamine. Selleks viibi piisavalt päikese käes, lisa menüüsse D-vitamiini sisaldavaid toite (lõhe, forell, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted jne) ning sügis-talvisel perioodil võta seda juurde toidulisandina.
Tekst: Nutrilligent toitumisnõustaja Tuuli Taimur
Fotod: Pixabay