Me ei saa alati vältida haigusi, küll aga saame teha igapäevaselt valikuid ja otsuseid, mis aitavad meil olla tervemad. Mis on need viis lihtsat asja, mida igaüks enda heaks iga päev teha saab?

Toitu tervislikult

Tervislik toitumine hõlmab endas tasakaalu, mille saavutad siis, kui sööd mitmekesiselt ja nii palju kui su keha vajab. Üldiselt ei ole ükski toit tervislik ega ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub kogustest ja söömise sagedusest. Süüa võid kõike, aga liialdada ei tasuks. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks piisava koguse energiat kui ka kõik vajalikud toitained. Söö rohkem köögivilju, sh kaunvilju ning puuvilju ja marju, eelista kala lihale. Vali menüüsse ka täisteratooted ning pähklid ja seemned. Valmista võimalikult palju toitu ise värskest toorainest. Söö vähem magusat ja valgest jahust tooteid ning lõpeta näksimine toidukordade vahel. Ära söö üle - kui kõht on täis, pole tarvis rohkem edasi süüa.

Allikas: toitumine.ee

Ära liialda alkoholiga või loobu sellest üldse

Otseselt alkoholist algavaid terviseprobleeme loetakse ligi 60, kaudsemalt on alkoholi mõjuga seotud haigusi üle 200. Selles, kuidas alkohol tervist mõjutab mängivad kaasa vanus, sugu, geenid jms. Alkohol on energialaks – 1 gramm puhast alkoholi ehk etanooli annab 7 kcl. Lisaks puhtale alkoholile sisaldub osades jookides ka suhkruid ja tulemuseks ongi kaloripomm. Enamik alkohoolsetest jookidest ei sisalda praktiliselt üldse organismile esmavajalikke toiduaineid. Kui sa jood alkoholi, siis sa magad halvemini, sest alkohol häirib unestsükleid ja takistab väljapuhkamist. Alkoholil on ka kehale dehüdreeriv ehk kuivatav mõju. Ühtlasi viib see kehast endaga kaasa vitamiine ja mineraale. See võib pikapeale muuta naha halliks ja elutuks. Kui sa arvad, et alkohol on päeva lõpus ideaalne stressileevendaja, siis tegelikult võib pidev stressi maandamine alkoholi abil alkoholi nõiaringi hoopis suurendada. Depressandina rikub alkohol ajukeemia tasakaalu ja mõjutab seeläbi seda, mida sa mõtled, tunned või teed. Lisaks võib liigne alkoholi tarvitamine häirida meie immuunsüsteemi ning koos alkoholist tingitud halva unega võib tulemuseks olla pidev nõrkus.

Allikas: alkoinfo.ee

Liigu igapäevaselt ja järjepidevalt

Minimaalselt peaks iga inimene liikuma vähemalt 30 minutit päevas. Kuna kaasaja elu ei paku enamasti piisavalt füüsilist pingutust (istuv eluviis, vähene füüsiline töö), tuleb seda ise teadlikult lisaks otsida. Kui pead töö tõttu olema pidevas sundasendis, siis tee võimlemis- ja sirutuspause. Igapäevatoimetusi võiksid teha jalgsi või jalgrattal või võtta spetsiaalselt ette aktiivse kõnniga pooletunnise jalutuskäigu või rattasõidu. Lisaks igapäevasele liikumisele tuleks nädalas vähemalt 150 minutit liikuda intensiivsemalt, nii et pulsisagedus tõuseb ja hakkad higistama ja hingeldama. Need tegevused võiksid olla jaotatud 2-3 korra peale nädalas. Lisaks tuleks 2-3 korda nädalas teha jõu-, venitus- ja tasakaaluharjutusi. Regulaarne liikumine intensiivistab ainevahetust, vähendab riski luudehõrenemisele, parandab meeleolu ja enesetunnet.

Allikas: tai.ee

Maga piisavalt ja hästi

Iga inimene vajab pärast aktiivset tegevust puhkust. Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb kehaline ja vaimne jõud, uni on värskendava toimega, annab jõudu endise energiaga taas tööle asuda. Uni aitab kehal päevapingetest kosuda ning parandab meie keskendumisvõimet ja tööviljakust. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Uurimused on näidanud, et uni on aeg, mil aju töötab täie võimsusega ja võtab vastu elektroneuroloogilisi ja hormoonvõnkeid. Neil protsessidel on oluline toime tervisele/heaolule immuunsüsteemi ja kasvu jaoks. Ajurakke suudab uuendada ainult uni.

Teoreetiliselt peaks inimene magama 8 tundi ööund, vaid 10 % inimestest vajab lühemat uneaega. Vähene uni võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Piisab vaid sellest, kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, et tekiks kurnatus, mis on märksa levinum probleemi inimestel kui unetus ja muud unehäired. Hästimaganud inimene on hommikul värske, ta näeb reibas välja, tema töö on päeval tootlikum, suhtlemine teistega vabam ja ta ise on heas meeleolus.

Allikas: www.tlu.ee

Vajadusel küsi nõu spetsialistilt

Kui sul on tervisemure, siis ära looda, et see iseenesest üle läheb, vaid mine varakult arsti juurde. Alusta perearstist, kes suunab vajadusel edasi spetsialisti juurde. Pidev väsimus, energiapuudus, valu mõnes piirkonnas või ebamäärane muutus sinu kehas või nahal, on põhjused, miks arstivisiit ette võtta.

Internet on küll täis erinevaid toitumis- ja trennisoovitusi, kuid kuna iga inimene on oma individuaalsete eripäradega, siis võib alati pöörduda ka toitumisspetsialisti või treeneri poole, kes aitab üle vaadata sinu toitumis- ja trenniharjumused ning saab anda häid nõuandeid ja soovitusi edaspidiseks.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et igas asjas on oluline mõõdukus ja järjepidevus. Hea tervis on enamasti meie enda kätes ning saame ise enda heaks palju ära teha.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Pexels