Silmanägemist soovitatakse kontrollida vähemalt kord kahe aasta jooksul. Samas on mitmesuguseid silmahaiguseid maailmas väga palju, mille ennetuseks ja raviks tuleks pöörduda silmaarsti juurde. Kui silmaarsti vastuvõtu järjekorrad on pikad, siis milliste sümptomite puhul saab kiiremini abi prillipoe optometristilt?
„Optometrist on kõrgharidusega spetsialist ja tegutseb eksperdina nägemisprobleemide lahendamisel ning prillide ja kontaktläätsede määramisel. Silmaarst on arstiteaduse spetsialist, kes diagnoosib ja ravib silmade tervise probleeme,“ toob kahe eriala erinevusi esile Instumentarium Eesti optometrist Merle Väljari.
Väljari sõnul saavad patsiendid ise kaasa aidata ravijärjekordade lühendamisele, kui pöördutaks oma küsimustega vastava eriala spetsialisti juurde – silmanägemise kontrolliks pole enamasti vaja silmaarsti vastuvõtule minna, ometigi teevad seda paljud patsiendid.
Optikakaupluses töötavalt optometristilt saab abi nägemiskontrolliks ning prillide või läätsede väljakirjutamiseks. Samuti märkab optometrist esmaseid silmahaiguse sümptomeid. „Optometrist ei ravi silmahaiguseid, küll aga saab kontrollis kindlaks teha, kas patsiendil on tarvis silmaarsti juurde pöörduda ja anda soovitusi, kuidas hoida silmade tervist, kuniks tuleb silmaarsti vastuvõttu oodata,“ selgitab Väljari.
Optometristi sõnul vajavad inimesed abi eelkõige nägemishäirete tõttu. „Optometrist võib nägemiskontrolli läbi viia alates 8-aastastest lastest. Meie tööks on ennekõike kontrollida nägemisteravust ja -ulatust ning kontrastitundlikkust,“ ütleb ta.
Silmade kuivust ja kipitust saab leevendada
Ta lisab, et sageli kurdavad inimesed optometristi vastuvõtul just silmade kuivuse või kipitamise üle. „Prillipoes saab teostada esmase kontrolli ning anda hinnangu, kas tegemist on võimaliku silmaärrituse või -haigusega. Mõnikord piisab, kui klient saab soovituse spetsiaalsetele niisutustilkadele, mis on turvalised ja annavad silmadele vajaliku niisutuse ja kaitse,“ sõnab Väljari.
Samas nendib ta, et kui silmad punetavad ja jooksevad rähma, siis tuleks kontrollida, kas tegu on silmapõletikuga – sel juhul tuleb külastada silmaarsti, et saada ravi.
„Silmapõletikud tekivad üldiselt järsku. Ligi 2/3 põletikujuhtudest on täiskasvanutel viiruslikud. Leevendust saab laugudele asetatavatest külmkompressidest ja niisutavatest tilkadest. Bakteriaalseid põletikke esineb kolmandikul haigusjuhtudel ja sel juhul on vajalikud antibiootikume sisaldavad silmatilgad, mida määrab silmaarst,“ põhjendab optometrist.
Samas toob ta esile, et laste silmapõletikud on enamasti tekkinud bakterite tõttu, sel juhul on samuti abi silmaarsti poolt välja kirjutatud antibiootikume sisaldavatest tilkadest, kuid selleks on vajalik enne diagnoos panna. „Põletiku sümptomite puhul on mõistlik külastada perearsti, kes saab põletiku kindlaks teha ning määrata vastavaid silmatilku. Kui aga probleem kordub, siis on otstarbekam pöörduda silmaarsti juurde,“ sõnab Väljari.
Instrumetariumi optometrist toob esile, et ka vanemate inimeste puhul on nii optometristi kui arsti juurde pöördujate sagedasemaks kaebuseks nägemisteravuse ja kontrastitundlikkuse muutused. „Kui pöörduda silmakontrolli, saab optometrist teha kindlaks, kas tegemist on muutusega nägemises või hoopis näiteks katarakti ehk hallkaega, mille sümptomid on sarnased, kuid viimase puhul ei muuda prillid nägemist paremaks ja kui nägemine on juba seetõttu väga halvenenud, on vaja kirurgilist ravi,“ lausub Väljari.
Ta rõhutab, et täiskasvanutel ja vanematel inimestel tuleb lisaks nägemisteravusele kontrollida ka silmarõhku. Selleks on optometristidel igas optikakaupluses spetsiaalne silmarõhu kontrollimise aparaat.
Salakavalaid haiguseid saab ennetada
Silmarõhu tõus ja sellega mitte tegelemine võib märkamatult viia salakavala silmahaiguse tekkeni, mille ravimata jätmise tulemuseks võib jääda pimedaks. „Glaukoom ehk rohekae on üsna levinud silmahaigus ja selle üks esimesi tunnuseid on silmasisese rõhu tõus, mis hakkab kahjustama nägemisnärvi kiudusid. Rõhk suureneb silmasisese vedeliku ringluse häire tõttu – vedeliku produktsioon, liikumine ja äravool on häiritud. Seejuures halveneb inimese nägemine, kuna rõhk avaldab survet silma nägemisnärvile,“ selgitab Väljari, kes hindab, et silmarõhu kontrollimiseks tasub pöörduda just optometristi juurde, kes saab vajadusel suunata kiiresti silmaarsti juurde.
“Glaukoomi kõige tavapärasemad vormid on avatud nurga ja suletud nurga glaukoom. Glaukoomi sümptomiteks on nägemisväljade ahenemine, mis tähendab seda, et nähtav pilt on normaalsest kitsam. Lisaks hakkab glaukoomi puhul nägemine järk-järgult kaduma või hägustuma,” toob Väljari esile, nentides, et protsessiga ei kaasne valu ja inimene ise üldjuhul ei tunnegi seda, et ta nägemine muutuks halvemuse poole.
Ägeda suletud nurgaga glaukoomi puhul võib sümptomiks olla äkiline nägemise halvenemine, valu silmas ja näos, sagedamini kahjustatud silma poolel. “Sellise seisundi puhul peab kiiresti tegutsema ja pöörduma viivitamatult silmaarsti poole, muidu on nägemise kadumine jäädav,” toonitab Väljari.
Optometrist paneb inimestele südamele, et regulaarne – vähemalt kord kahe aasta jooksul – silmade kontroll on vajalik, et ennetada ja saada varakult jälile võimalikele silmahaigustele. Seejuures ei pea alati ootama silmaarsti järjekorras, vaid kontrolli saab teostada endale sobivas prillipoes.
Tekst: Optimist Public
Fotod: Pexels