Kes meist ei sooviks olla kauni rühi ja sirge seljaga. Alati see aga ei õnnestu. Kas on olemas üldse halba rühti, millest tekivad rühiprobleemid ja kuidas nende vastu võidelda, sellest kirjutab füsioterapeut ja treener, Rühikliiniku asutaja Signe Valgemäe.

Igale inimesele on antud unikaalne rüht ehk kehahoid, mis on mõjutatud igaühe luulise ehituse eripäradest. Kui sa oled näiteks elu aeg olnud kumerselgne, siis see on see, kes sa oled ja see on täiesti normaalne ning ei tähenda, et selg peaks kohe valutama hakkama või tulevikus hakkab valutama. Välistest teguritest mõjutavad keha aga suuresti inimese elustiil, harjumused, füüsiline aktiivsus ja vaimne heaolu.

Tänapäeva elu on muutunud väga mugavaks – meil on toidukullerid, netipoed, asjaajamine veebis asutuste iseteeninduslehtedel, internetipangandus jne. Kuna elu on niivõrd palju lihtsamaks tehtud kui enne internetiajastu saabumist, siis antakse inimestele ka rohkem tööd, sest nad jõuavad sama ajaga rohkem ära teha. See omakorda tõstab stressitaset, samas ka liigutakse ja magatakse vähem. Suurenenud energia- ja unevajadus tekitab aga isu kergesti kättesaadava energia järele, mis alati ei pruugi kõige tervislikum olla ning võib viia tõsiste tervisehädadeni.

Rahvasport on küll eestlasteni jõudnud ning üha enam inimesi üritab rohkem liikuda ja tervislikumalt toituda, kuid millegipärast on ülekaalulisus ikkagi kasvav tendents. Kokkuvõtvalt võib öelda, et rühiga seotud probleeme põhjustavad liigne istuv eluviis, suurenenud töökoormus, vähene füüsiline aktiivsus, ülekaal, toitumisharjumused, stress, vähene uni ja vaimne heaolu.

Artikli autor ja füsioterapeut Signe Valgemäe

Rühiga seotud probleemid

Probleeme, mis võivad tekitada optimaalses rühis kõrvalekaldeid ja mis inimesi vaevavad, on mitmeid. Kusjuures rüht ise ei ole suure tõenäosusega probleemi allikaks, vaid mõne muu teguri tagajärg. Sagedasemad rühiga seonduvad kaebused tulenevad sellest, et keha koormustaluvus on madalam kui mingil tegevusel saadud koormus. Sellisel juhul võivad pikemaajalistest sundasenditest nagu nt istuv töö, pikkadest ühekülgsetest liigutustest nagu nt liinitöö ja asümmeetrilised spordialad, tekkida probleemid, mida seostatakse halva rühiga. Peamisteks sümptomiteks võivad olla peavalu, kaela- ja õlavöötme pinge, längus õlad, käte suremine ja sipelgad sõrmeotstes, kangustunne üla- ja alaseljas ning valu, muud liigesvaevused, liigne väsimus ja sooritusvõime langus. Rühti võib pidada meie esmaseks visiitkaardiks, ning kehahoius võib peegelduda meie sisemine heaolu - nt langenud enesehinnang, kurbus, masendus või isegi depressioon.

Probleemide ennetamine

Rühiprobleeme on võimalik ennetada. Selleks tuleb olla võimalikult aktiivne, vältida pikki staatilisi sundasendeid ja ebaergonoomilisi tööasendeid. Kontorilaua tagant võiks tõusta iga tunni tagant, et end veidi sirutada-painutada. Kontorilaua taga võiks istuda võimalikult palju erinevates asendites. Vahetada aeg-ajalt tooli kõrgust ja seljatoe asendit. Samuti tuleks leida iga päev aega värskes õhus kas või jalutamas käia. Lühemate vahemaade läbimisel tuleks eelistada ühistranspordile ja autole rattasõitu või jalutamist ning lifti asemel käia trepist.

Treeningud võiksid olla võimalikult mitmekülgsed (jõud, liikuvus, vastupidavus), et koormata kõiki keha lihasrühmi, südame- veresoonkonda ja säilitada liigesliikuvus. Kasulik on ka raamatuid lugeda, telekat vaadata ja nutiseadmeid kasutada erinevates asendites: kõhuli, selili, istudes, seistes.

Kuidas abi saab?

Kui aga probleemid on tekkinud ja põhjustavad inimesele vaevusi, siis tuleks otsida abi ning kõige paremini saab seda füsioterapeudi poole pöördudes. Selleks, et tuvastada täpsed kohad, mis probleeme tekitavad, ei piisa ainult peale vaatamisest, vaid spetsialistil tuleb teha vastavad testid. Iga inimene vajab oma probleemi lahendamiseks individuaalset lähenemist ja harjutusi.

Samas ei pea kohe jooksma füsioterapeudi vastuvõtule, vaid võib läbi mõelda, mis võiksid olla tegurid, mis on rühti mõjutanud, ning võimalusel neid muuta. Treeningutest võiks valida sellised, kus parandadatakse liigesliikuvust ja arendatakse jõudu. Treening peaks olema kindlasti meelepärane ja vastama inimese füüsilisele võimekusele.

Tekst: Signe Valgemäe

Fotod: Pexels / erakogu