Mehe suurimad terviseriskid on enamasti seotud igapäevase tervisekäitumisega. Anname soovitusi, kuidas vähendada riske ja parandada enda tervist. Sealjuures on paljud nõuanded universaalsed ja nende järgimine aitab vältida väga erinevaid terviseprobleeme.
Nr 1 Südame- ja veresoonkonna haigused
Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil ehk igapäevane käitumine. Vähendamaks riske haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse:
- Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
- Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Kui Teil on kõrge kolesteroolitase või kõrge vererõhk, järgige kindlasti oma raviarsti soovitusi.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
- Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu.
- Kui Teil on suhkrutõbi, hoidke veresuhkur kontrolli all.
- Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi.
Nr 2 Kasvajalised haigused
Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk. Vähendamaks riske haigestuda kasvajalistesse haigustesse:
- Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
- Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Piirake otsese päikesekiirguse käes viibimist.
- Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt.
- Osalege regulaarselt vähi sõeluuringutes.
- Vähendage kokkupuudet potentsiaalsete kantserogeenidega – nendeks on radoon, asbest, kiiritus ja õhusaaste.
Nr 3 Traumad ja vigastused
Meeste surmaga lõppevate õnnetuste peamised põhjused on liiklusõnnetused, traumad ja mürgistused. Vähendamaks traumade ja vigastuste riske:
- Kinnitage autos turvavöö.
- Järgige kohustuslikke kiiruspiiranguid.
- Ärge rääkige autoroolis olles telefoniga (va hands-free).
- Ärge juhtige autot alkoholi- või narkojoobes.
- Ärge juhtige autot unisena.
- Kasutage sanitaarruumides libisemisvastaseid matte.
- Järgige alati ametlikke ohutusnõudeid.
- Paigaldage koju suitsuandur(id).
Nr 4 Insult
Kuigi mõningaid insuldi riskifaktoreid (pärilikkus, vanus ja rass) ei ole võimalik vältida, saab oma igapäevase tervisekäitumisega siiski vähendada insuldi tekke riski:
- Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
- Kui Teil on kõrge kolesteroolitase või kõrge vererõhk, järgige kindlasti oma raviarsti soovitusi.
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
- Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
- Kui Teil on suhkrutõbi, hoidke veresuhkur kontrolli all.
- Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt.
Igapäevane mõõdukas füüsiline aktiivsus tagab parema terviseNr 5 Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
KOK on üldnimetus kroonilistele kopsuhaigustele, mis põhjustavad hingamisteede patoloogiat (näiteks bronhiit ja emfüseem).
- Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
Nr 6 II tüüpi diabeet
II tüüpi ehk elu jooksul tekkinud suhkrutõbi on sagedaseim diabeedi vorm. II tüübi suhkrutõve võimalikeks tüsistusteks on südamehaigused, pimedaks jäämine, närvi- ja neerukahjustused ning paljud teised kroonilised haigused.
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
- Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
Nr 7 Gripp
Gripp on tavaline viiruslik infektsioonhaigus. Tavaliselt ei ole gripp muidu terve täiskasvanu jaoks ohtlik. Gripi tüsistused võivad aga surmavad olla nõrga immuunsüsteemiga või mõne kroonilise haigusega inimesel.
- Vähendamaks grippi haigestumise riske, laske end regulaarselt gripi vastu vaktsineerida.
Nr 8 Enesetapp
Eestis on meeste enesetappude osakaal üks suuremaid Euroopa Liidus. Üks olulisemaid suitsiidi riskifaktoreid Eesti meestel on depressioon. Kui arvate, et Teil on depressioon, konsulteerige oma arstiga.
Nr 9 Kroonilised neeruhaigused
Neerupuudulikkus on suhkrutõve või kõrge vererõhu üsna sage tüsistus. Vähendamaks riske haigestuda neeruhaigustesse:
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
- Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
- Võtke ravimeid arsti poolt määratud režiimi järgi.
Nr 10 Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõve vältimiseks ei ole ühtegi teaduslikult tõestatud meetodit, kuid vähendamaks riske haigestuda Alzheimeri haigusse:
- Hoolitsege oma südame tervise eest. Kõrge vererõhk, südamehaigused, insult, suhkrutõbi ja kõrge kolesteroolitase tõstavad Alzheimeri tõvesse haigestumise riski.
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu.
- Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
- Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. Vältige passiivset suitsetamist.
- Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt.
- Jääge sotsiaalselt aktiivseks, suhelge.
Terviseriskid ja sellest tingitud haigused võivad küll hirmutavad olla, kuid paanikaks pole siiski põhjust. Andke endast lihtsalt kõik, et elada tervislikku elu – toituge tervislikult, tegelege spordiga, loobuge suitsetamisest (juhul kui suitsetate), laske oma tervist regulaarselt kontrollida ning võtke igapäevaelus kasutusele lihtsad ettevaatusabinõud.
Nende ennetavate meetmete järgimine suurendab tõenäosust, et elate kaua ja tervena.
Allikas: meestearst.ee
Fotod: Pexels