Igaüks meist on kogenud kaela või alaselja valu. Kuidas need valud on seotud närvisüsteemiga ja mil moel see seos meie keha võib mõjutada?

Inimese lülisammas koosneb kokku 33 lülikehast, 7 neist on nimetatud kaelalülideks või tservikaal lülideks, 12 torakaal ehk selja keskosa lüli, 5 lumbaal ehk alaosa lüli, ülejäänud 9 lüli on omavahel kokku luustunud ning moodustavad sabakondi. Lülisamba üldine ehitus on sarnane kõikides selja piirkondades (kaelas, keskseljas, alaseljas ning sakraalosas), kuid väikesed erinevused dikteerivad nende tegelikke tööeesmärke. Võrreldes teiste piirkondadega on kaelalülid madalamad ning väiksemad, kuid nad võimaldavad suures ulatuses liikumist, et saaksime igale poole mugavalt vaadata.

Närvide teekond

Inimese närvisüsteem koosneb kahest osast: kesknärvisüsteemist (keha kontrollkeskus), ehk aju ja seljaaju ning periferaalsest närvisüsteemist (signaali edastaja ja suunaja), mis ühendab kesknärvisüsteemi keha kõikide piirkondadega. Seljaaju kulgeb mööda lülisamba luust moodustunud kanalit. Periferaalsed närvid väljuvad lülisamba kanalist läbi väikeste ümarate kanalite, mille nimetus on lülivahemulk. Sealt edasi kulgevad närvid mööda keha. Kaelast väljuvad närvid lähevad pea ja näo piirkonda, turja, õlgadesse ning kätesse. Selja keskosa närvid juhivad rindkere piirkonda ning alaselja omad mõjutavad alakeha.

Periferaalsed närvid toimetavad impulsse ajust lihastesse, et juhtida inimkeha, kuid viivad ka informatsiooni tagasi ajule. Kas katsutav pind on sile või krobeline, kui kõvasti sa käesolevat asja pigistad, kas vesi on soe või külm. Kogu see info liigub läbi meie närvide seljaaju ning ajuni ning kui vaja, siis keha reageerib vastavalt – kui on liiga külm, siis ahendatakse veresooni ning inimene hakkab sooja säilitamiseks värisema, kui katsutav pind on liialt kuum tõmmatakse käsi välkkiirelt eemale.

Radikulopaatia, valu alaseljas ja rüht

Tavaliselt eeldab inimene, et valu asukoht on ka vigastatud piirkond, kuid närvisüsteemi puhul ei pea see paika. Probleemi tegelikuks põhjustajaks võib olla hoopiski teine piirkond.

Närvi pitsumissündroom ehk radikulopaatia

Kuna närvide teekond on looklev ja suhteliselt keerukas, nad kulgevad luude ja liigeste ümbruses, lihaste vahel ning läbi lihaste, võib närv jääda oma teekonna jooksul kinni teiste kudede vahele. Kuna närvid ei veni, vaid libisevad nagu jalgratta piduritrossid, on kehal ohu tajumise korral kombeks esimese reaktsioonina tõmmata närvi ümbritsevad lihased pingesse. Kõige tüüpilisem näide on see, kui inimesel tekib konditsioneeri või külma ilma tõttu surin küünarnuki või käelaba piirkonnas. Eeldaks esimese asjana, et probleem on käes, kuid tegelikult võib see olla hoopis kaelas. Kuna külm põhjustab kiiret veresoonte ahenemist ning lihaspinge suurenemist, siis sellega kaasuvana võivad kaelalihased pitsitada kätte suunduvaid närve (radikulopaatia), mistõttu ebamugavus (surin, sipelgate tunne, tuimus, põletav valu, ülitundlikkus) tekib teises kohas võrreldes tegeliku probleemi asukohaga.

Sarnase murega võivad kokku sattuda ka näiteks jalgratturid. Kuna jalgrattasportlane veedab palju aega sadulas, tähendab see, et alaseljast väljuvad närvid, mis jooksevad puusa tagaosast üle, on komprimeeritud positsioonis. Seetõttu võivad jalgratturid tihtipeale kurta jalgevahe tuimust, valu, urineerimis või seksuaalfunktsiooni häireid, mis esmareaktsioonina viitab probleemse piirkonna patoloogiale. Küll aga võib jalgratturite puhul olla probleemi allikaks hoopis pudentaalse närvi pitsumine lihaste vahele, ning sellega kaasneb rodu murettekitavaid sümptomeid.

Lülisammas ja probleemid

Ebaloogilisi valulikke kehas võib tekitada probleemne piirkond lülisambas endas. Kõige tüüpilisemalt võivad lülisambas probleeme tekitada: diskid, lülisamba kanal või lülivahemulk, liigeste ärritumine/kulumine. Diskid on geelpadjandid mis on iga lülisamba lüli vahel. Nad käituvad kui amortisaatorid ning võimaldavad liikuvust. Juhul kui diskis tekib vigastus, tekib see tavaliselt selgmisel suunal, mis tähendab, et vigastus on väga lähedal periferaalsetele ning tsentraalsetele närvidele. Diski vigastusest võib tekkida keemiline keskkond või füüsiline surve, mis mõjub närvisüsteemile ärritavalt. Olgugi, et vigastus ise on tegelikult lülisambas, on sellisel juhul inimeste peamised kaebused hoopis õlas ja käes. Tuntakse tuimust, põletavat valu, teravaid „elektrilööke“. Sarnaselt diski probleemidele võivad ka lülisamba liigeste probleemid tekitada sarnaseid sümptomeid.

Põhjuse välja selgitamiseks on mitmeid erinevaid vahendeid:
· Mõjutatud piirkond ning valu iseloom üldiselt viitab kindlale lülivahemikule.
· Reeglina märkab füsioterapeut ka teisi sümptomeid peale valu, mis aitab täpsustada diagnoosi.
· MRT, ultraheli, röntgen – neid diagnostilisi vahendeid kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks või kinnitamiseks. Reeglina lähtutakse kergemate probleemide puhul ainult objektiivsetest testidest ning kui ravi ei mõju, siis hakatakse täpsemalt uurima, mis on probleemi allikaks.

Rüht

 Rühti suhtutakse kui staatilisse kehaasendise. Tegelikult ei ole rüht kunagi staatiline, pidev väikeste korrektuuride tegemine ning pidev töö nii lihaste kui ka närvisüsteemi jaoks. Rühi olulisus avaldub keha võimekuses liikuda. Kui kehaasend vajub ühte äärmusesse on reeglina ajapikku tulemuseks liikuvusulatuse langus. Osadel väga halva rühiga inimestel ei pruugigi probleeme olla, kui nad on võimelised liikuma vastassuunda loomulikus liikuvusulatuses, küll aga reeglina kauaks see nii tavaliselt ei jää. Ideaalrüht jääb tavaliselt liikumissuundade keskpunktiks, kus keha teeb võimalikult vähe aktiivset tööd asendi säilitamiseks. Halb rüht põhjustab rohkelt adaptiivseid muutuseid (mida hindab füsioterapeut).

Näiteks palju räägitud nutikael, põhjustab kaela eesmise ning külgmiste stabilisaatorlihaste lühenemise ning kaela taguste lihaste pikenemise, kuna inimesed hoiavad pead ette kummardatult pikemat aega. Iseenesest kui eesmärk ongi terve elu pidevalt telefoni vaadata ei pruugi muret ollagi, küll aga, kui ta soovib ka kõndida enda ette vaadates või vahel öist taevast imetleda, võivad tekkida probleemid tingituna keha adaptsioonist võimaldada ainult alla vaatamist. Otse ja üles vaatamine ei ole keha jaoks enam omane. Siis on suur tõenäosus eelnevalt mainitud probleemide tekkele.

Mida teha?

Arvestada tuleb, et tavaliselt võib närvisüsteemi probleemide lahendamine võtta oodatust kauem aega. Tavapärastelt on kehas toimunud adaptiivsed muutused kohastumiseks, mille ümber õpetamine ning muutmine võtab nädalaid, isegi kuid aega.

Kaela ja alaselja probleemide puhul on tavaliselt meiepoolne soovitus võimaluse korral vältida kõhuli magamist. Kõhuli magamisasend põhjustab kaela sirutamist ning suures ulatuses pööramist, mis kaela lülide osas põhjustab närvi teekondade ahenemist ning liigeste kokkusurutust. Seega, ühelt poolt võib olla see mure tekkeallikaks, kuid ka paranemist takistavaks faktoriks. Alaseljas põhjustab kõhuli magamine tavaliselt lihaspingeid, mis mõjutavad paranemist samuti negatiivselt.

Soe ja külm on lihtsad meetmed, millega valu leevendada. Kaela ja alaselja tundlikkuse tõttu, soovitan ma külma kasutamist haruharva. Reeglina on sooja kasutus (10-15 minutit, kuumakotti, sooja vanni või dušši) positiivse mõjuga. See lõõgastab lihaseid, suurendab verevarustust ning võimaldab kiiremat paranemist, vähendab kompressiooni närvidele ning pakub valule leevendust vähemalt mõneks tunniks.

Kindlasti tuleks pöörduda kaela ja alaselja probleemide puhul füsioterapeudi poole, kes hindab olukorra tõsidust ning leiab ravivõimaluse mis sobib just teie probleemi iseloomuga.

Närvid ning nendega kaasnevad mured on ebameeldivad, komplekssed ning võivad kaasata keha piirkondi, mis otseselt ei ole probleemi tekitajateks. Tavaliselt on enamik neist kindlasti arvestatavalt leevendatavad või lõplikult lahendatavad. Selleks tuleb leida endale sobiv füsioterapeut, kes oskab teid nõustada ning leida võimalusi keha pikaajaliselt tervena hoidmiseks!

Tekst: Rainar Vahtrik / Reakt Füsioteraapia

Fotod: Rasmus Kooskora / Pixabay

Reakt Füsioteraapiaga saab ühendust veebi kaudu, telefonil 601 7890 või meili aadressil: info@reakt.ee