Hasartmängusõltuvus on üks väheseid terviseprobleeme, mille üheks põhitunnuseks on selle varjamine. Inimene, kelle mängimine on kontrolli alt väljunud, kipub seda lähedaste ja perearsti eest osaliselt või täielikult peitma. Nii jõuab probleem nähtavale tihti alles siis, kui tagajärjed ulatuvad juba rahakotti, lähisuhetesse või une- ja meeleollu.

Kättesaadavus ja ahvatlused internetis

Tänapäeval on virtuaalsetes kasiinodes mängimine teinud läbi suure muutuse, olles kättesaadavam kui kunagi varem. Nutitelefonide ja arvutite vahendusel saab meelelahutusele ligi ööpäevaringselt ning otse kodudiivanilt. Kuigi paljude jaoks on tegemist kahjutu ajaviitega, peidab see piiranguteta ligipääs endas ka suuri riske. Piir turvalise meelelahutuse ja probleemse käitumise vahel võib hajuda väga kiiresti, mistõttu on oluline märgata, millal ajutine mängulust hakkab asenduma sundmõtetega.

Miks see on tervise küsimus

Igapäevakeeles räägitakse hasartmängimisest pigem raha kaotamise kaudu, kuid kliiniliselt liigitatakse seda sõltuvushäirete hulka. Mängusõltuvusel on mitmeid ühisjooni teiste sõltuvustega, ehkki keha ei manusta ühtegi keemilist ainet. Tung mängida toimib sarnaselt: see pakub kiiret erutust ja ajutist põgenemist pingest, ning aja jooksul on vaja sama tunde saavutamiseks järjest suuremaid panuseid. See seos meeleoluga teeb mängimisest tervise, mitte üksnes rahanduse teema. Paljudele saab mängimisest viis tulla toime ärevuse, abitustunde või masendusega, kus lühiajaline kergendus viib lõpuks kinnistunud mustrini.

Märgid, mida tasub tähele panna

Probleemse mängimise tunneb sageli ära varem keegi kõrvalt kui sõltlane ise. Mõned korduvad mustrid, millele tasub tähelepanu pöörata:

  • Pidev mõttes tegelemine mängimisega, olgu eelmiste kordade meenutamine või järgmise korra planeerimine.
  • Korduvad ebaõnnestunud katsed mängimist vähendada või lõpetada.
  • Rahutus või ärrituvus, kui mängimist proovitakse piirata.
  • Kaotatud raha tagasivõitmise püüd, mis viib uute kaotusteni.
  • Mängimise tegeliku ulatuse varjamine lähedaste või arsti eest.

Mida rohkem neist tunnustest korraga esineb, seda tõsisemalt tasub olukorda võtta. Üksik halb õhtu kasiinos ei ole sõltuvus. Muster, mis kordub kuude kaupa ja mida inimene ei suuda peatada, on aga juba selge ohumärk.

Mõju kehale ja vaimule

Mängimise tervisemõju ei piirdu kaotatud summadega. Pidev rahaline pinge kandub üle unele, keskendumisele ja söögiisule. Krooniline stress avaldub sageli füüsiliselt: peavalu, lihaspinge, seedehäirete ja väsimusena, mis ei kao puhates. Vaimse tervise pool on veelgi vahetum, sest mängusõltuvus käib tihti käsikäes ärevuse ja depressiooniga, kusjuures põhjuslikkus liigub mõlemas suunas. Häbi ja salatsemine lõikavad inimese ära just sellest toest, mida ta kõige enam vajaks, ning isolatsioon omakorda süvendab nii meeleoluprobleeme kui ka mängimist ennast.

Kust saab abi

Eestis pakub tasuta ja konfidentsiaalset tuge Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, kuhu saab pöörduda mänguriliini numbril 15410. Nõustamine toimub nii eesti kui vene keeles ning on mõeldud ka neile, kelle lähedane on sattunud mängu kütkesse. Abi ei eelda diagnoosi ega pikka ettevalmistust, ja sageli on esimene samm lihtsalt üks telefonikõne. Neile, kes soovivad oma juurdepääsu mängukeskkondadele ise piirata, on olemas riiklik mängukeelu nimekiri, kuhu saab end vabatahtlikult lisada Maksu- ja Tolliameti kaudu.

Üldisema kriisitoe jaoks töötab ka ohvriabi infoliin ning perearst on samuti suurepärane esimene kontakt, kuna oskab suunata edasi sobiva spetsialisti juurde. Mida varem muster ära tuntakse, seda vähem on kahju jõudnud kinnistuda. Kõige raskem osa ei ole tavaliselt ravi ise, vaid tõdemus, et abi on vaja, ning esimene kõne, mis sellele tõdemusele järgneb.

Foto: unsplash.com