Kene Vernik on lõpetanud Tartu Ülikooli magistrantuuri psühholoogia erialal, tal on Euroopa Unemeditsiini unetehnoloogi kutse ja alates 2006. aastast on ta tegelenud unehäirete raviga. Rääkisime Kenega lähemalt tema tööst ja tegemistest, lisaks jagab ta mõned lihtsalt nipid, kuidas paremini magada.

Olete unenõustaja, unetehnoloog ja psühholoog – kuidas need ametid koormuselt jaotatud on?

Üldiselt üsna võrdselt. Psühholoogina tegelen nii meeleoluhäirete, isiksushäirete kui ka unehäiretega võrdselt. Tehnoloogina vastavalt vajadusele.

Miks otsustasite just uneteemadega põhjalikumalt tegelema hakata?

Olin 21-aastane, kui see töö minuni jõudis. Sain juba siis aru, et tegemist on äärmiselt huvitava ja põneva alaga. Kõik arenes kuidagi loomulikult, nii õpingud kui ka huvi selle teema vastu.

Individuaalselt inimesega tegeledes on harv juhus, et tal on probleeme vaid unega või esinevad ainult mõned unehäire sümptomid. Alati on midagi veel: tema meeleolu, tunded, kehapinged, probleem perekonnaga, sotsiaalsed suhted jne. Seega, kui alustada unehäire raviga, siis koorub inimese seest veel palju nüansse ja lõpuks tegeletakse kogu tervikuga, mitte ainult ühe kindla probleemiga.

Kirjeldage palun lühidalt oma töönädalat.

Klientide vastuvõtule läheb nädalas pisut üle poole minu ajast, ülejäänud ajal ma koolitan ja teen tehnilist tööd.

Koolitusi, infotunde ja töötubasid viin läbi ettevõtetele, terviseasutustele, lasteaedadele ja koolidele. Koolituste sisu on peamiselt see „kuidas paremini magada“, aga on ka väga spetsiifilisi une erialaseid koolitusi. Töötubades õpetan erinevaid lõdvestustehnikaid, kuidas mõtetega toime tulla ja kuidas detailsemalt oma uni korda saada.

Tehniline töö tähendab seda, et ma hindan uneuuringuid, mille põhjal arst diagnoosib ja määrab ravi. Kui inimesele on tehtud polüsomnograafiline või polügraafiline uuring, siis mina vaatan kogu selle ööuuringu üle, kirjutan üle kindlad parameetrid, käitumised ja saadan vastuse arstile.

Milliste probleemidega inimesed kõige sagedamini Teie poole pöörduvad?

Pöördutakse igas vanuses erinevate probleemidega. Minu juurde jõuavad üldiselt rasked, kroonilised unetud, kellel tihti esineb ka mõni meeleoluhäire. Teisena pöörduvad noored emad imikute uneprobleemidega ning vanemad oma laste ja noorukitega, kellel on samuti probleemid unega. Oskan hinnata inimese seisundit ja määrata uneuuringu vajalikkuse, tihti polegi uuringut vaja teostada ja siis tegelen sellega, et klient saaks oma meeleolu ja une korda, selleks kasutan väga spetsiifilist võtet, nimega kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia unetutele, kuhu on kombineeritud erinevad tehnikad ja harjutused. Meeleolu jaoks kasutan eraldi veel skeemiteraapiat ja kognitiiv-käitumuslikku psühhoteraapiat. Igal juhul saab inimene abi ja lõpetab teraapia oskustega, mida ta saab hiljem ise kasutada.

Mis Teile oma töös kõige enam meeldib?

Kõige enam meeldib kliendi raviprotsess ja selle edu. Väga hea on tunda seda, kui inimene on saanud abi ja oskab ka edaspidi õpetatud tehnikatega toimetada.

Mis on olnud tööalaselt Teile kõige suurem väljakutse?

Väljakutsed mulle meeldivad ja kuna ma võtan neid avasüli vastu, siis mitte miski ei tundu minu jaoks võimatu. Olen täiesti veendunud, et alati leidub midagi, mis aitab.

Mida sooviksite veel tööalaselt saavutada või juurde õppida?

Nagu ikka, ennast täiendada erinevate koolitustega, areneda erinevates tehnikates.

Kui mõni noor inimene kaalub erinevate ametite vahel ja meeles mõlgub ka mõte õppida unenõustajaks, siis mida temale soovitaksite?

Eelduseks on kindlasti see, et ta peab olema läbinud vähemalt õenduse, arsti või psühholoogia eriala. Soovitavalt magistritasandil. Lisaks käima mõned aastad unealastel koolitustel, et mõista paremini unefüsioloogiat. Kindlasti ei aita siin ainult üksikute tehnikate õppimine, sest inimeste uni on väga individuaalne ja lihtsalt ühe asja kasutamine kõikide häirete puhul kindlasti ei tööta.

Millised on kõige lihtsamad nipid, et uni oleks parem?

Hoia oma uni kindlas rütmis. Kasuta vähem stimulante, alustades kofeiinist. Kui öösel und ei tule, mine voodist välja. Liigne une üle muretsemine süvendab unetust. Hoia oma toitumine ja füüsiline aktiivsus tasakaalus.

Millised on Teie põhimõtted, mida järgite, et ise terve olla ja hästi magada?

Ma hoian üldiselt oma und kindlas rütmis, sama rütm on ka nädalavahetusel. Ei tarbi liigselt kofeiini ega teed, üsna mõõdukalt liigun ja söön tervislikult. Olen harjutanud end ka voodis mitte mõtlema - mul on oma aeg ja koht, kus ma probleemseid asju mõtlen. Suudan öelda enda mõtlemisele n-ö STOP, see tähendab, et uinumiseks kulub mul keskmiselt vähem kui viis minutit. Seda oskust tuleb muidugi treenida.

Tekst: Merilin Piirsalu

Foto: erakogu