Tänu paljudele anduritele, millega need on varustatud, mõõdavad fitness-käevõrud ja
nutikellad palju erinevaid terviseandmeid. Kuid kantavaid seadmeid ei kasutata mitte ainult spordi, vaid loomulikult kõigi igapäevaste tegevuste puhul.
Kui kannad neid erinevates põnevust tekitavates olukordades, siis näitab vastavaid tulemusi ka seade kandja käel. Näiteks kasiinod on kohad, kus seade võib väljendada põnevust pulsisageduses.
Siiski tuleks praegustesse tulemitesse suhtuda siiski pisut ettevaatlikult, sest reeglina ei ole kantavatel seadmetel meditsiinilist sertifikaati. Pealegi on paljudel kasutajatel sageli raske neist andmetest aru saada. Kuid see võib peagi muutuda.
Tootjatel on ambitsioonikad plaanid
Tänapäeval mõõdavad moodsad tervise- ja tervisekontrolli seadmed südame löögisagedust, vere hapnikusisaldust ja muudki. Kuid kui te vaatate lähemalt, siis mõistate kiiresti, et enamik kasutaja poolt saadavat tervisealast teavet ei ole tegelikult üldse tähele pandud. Selle põhjuseks on see, et inimesed ei tea sageli isegi, mida need väärtused täpselt
tähendavad. Fitbiti kaasasutaja Eric Friedman kahtlustab näiteks intervjuus, et see võib peagi muutuda. Ta usub, et kantavad seadmed "näitavad tarbijatele üha enam, kuidas nad saavad oma andmeid mõista ja kasutada, et muuta oma käitumist ja parandada oma heaolu".
Neid ootusi jagab ka tehnoloogiatööstus. Näiteks Oura tegevjuht Tom Hale usub, et kantavad seadmed sobivad üha enam meditsiiniliste diagnooside tegemiseks. Andreas Zimmer (Huawei) eeldab, et üha enamasse kantavasse seadmesse lisatakse täiustatud andureid.
Fitness ja tervise jälgimine uute anduritega
Paljud nutikellad pakuvad vererõhu mõõtmist ja EKG-d. Teised on varustatud anduritega, mis mõõdavad nahatemperatuuri ja suudavad tuvastada kukkumisi ja liiklusõnnetusi. On ka vidinaid, mis suudavad arvutada menstruatsioonitsüklit. Praegu algab valik vidinatest, mis lihtsalt loevad samme, kuni vidinateni, mis pakuvad ulatuslikku tervisekomplekti.
Valdkonnad, mis ei ole nii arenenud
Kui me mõtleme näiteks veresuhkru mõõtmise valdkonnale, siis tuleb selgelt öelda, et siin on edusammud üsna aeglased. Põhimõtteliselt on tõsi, et veresuhkru mõõtmiseks on juba olemas miniplaastrid, mida saab lugeda nutitelefoni rakendusega, kuid siin on veel palju puudujääke. Esiteks on plaastrid, millel on nõelad, ikka veel invasiivsed ja samas kallid. Lisaks ei saa neid lugeda kantava seadme, näiteks nutikella abil.
Kuid peagi peaksid nn esimesed biokandjad turgu oluliselt uuendama. Biokandjaid hakatakse kandma kas nahal või implantaadiga. Neid saab siis kasutada keha biomarkerite, näiteks veresuhkru, ketoonide taseme (rasva ainevahetuse marker) ja laktaadi väärtuse (lihasaktiivsuse marker) sihipäraseks jälgimiseks.
Lisaks peaksid kaasaegsed kantavad seadmed erinevate artiklite kohaselt olema võimelised tuvastama ka käitumuslikke muutusi, näiteks unemustreid või toitumist. Ka Apple'il on väga ambitsioonikad plaanid ja ta on avaldanud patendi, milles on kirjeldatud mõningaid tulevikuandureid. Väidetavalt on tegemist sellega, et peaks olema võimalik mõõta keha rasvasisaldust infrapunapiltide abil. Tulevikus võib juhtuda, et Apple Watch'ile ehitatakse sisse veresuhkru test diabeetikutele. Samuti võib Apple plaanida integreerida nutikellasse kaamera, mis tunneb ära, kui inimese välimus muutub. See peaks võimaldama igakülgset biomeetrilist jälgimist.
Kantavad seadmed ja uued rakendusvaldkonnad
Tervise ja sobivuse jälgimine on üsna sügavalt integreeritud igapäevaellu. Kuid areng jätkub järjekindlalt. Tänapäeval töötab üha rohkem kantavaid seadmeid koos tehisintellekti (AI) ja masinõppega. Nii kohanevad seadmed aja jooksul kasutajaga. Need vidinad suudavad seega luua personaliseeritud treeninguid ja toitumiskavasid. Lisaks selgitavad nad ka mõõdetud väärtusi.
Näiteks suudavad nad kiiresti kokku võtta une kvaliteedi. Selline loetelu nagu "4 tundi kerget und, 2 tundi REM- und 1,5 tundi sügavat und" võetakse siis arusaadavalt kokku. See näeb siis välja nii. "Palju õnne, teil oli keskmine, rahulik uni".
Samuti on mõeldav, et virtuaalne ja liitreaalsus võib fitnessis parandada treenimist ja motivatsiooni. VR-prillide abil saab siis sukelduda virtuaalsesse keskkonda ja seal vaadata, kuidas digitaalne treener harjutust demonstreerib. Reaalset jõusaali saab AR-rakenduse abil täiendada virtuaalsete elementidega. See muudab treeningu kohe palju huvitavamaks.
Igapäevane abi ja hädaolukordade puhul
Reaalajas jälgimine aitab kaasa sellele, et paljud eakad inimesed ja krooniliste haigustega patsiendid jäävad nüüd koju, sest nutikad kantavad seadmed võtavad üha enam üle jälgimise, mida muidu teostaksid hooldajad.
Tänapäeval on näiteks olemas nutikellad, mis on varustatud kukkumise tuvastamisega ja saadavad seejärel automaatselt hädaabikõne. Kuid on ka uuemaid mudeleid, mis on varustatud õnnetuste tuvastamisega või mis suudavad tuvastada südameinfarkti. Sellistel juhtudel teavitatakse koheselt hoolduspersonali ja hädaabitöötajaid.
Võimalikud tulevikuväljavaated
Siiski on olemas ka sotsiaalsed riskid, mida selline andmevoog võib esile kutsuda. Ravikindlustusettevõtted võivad teha preemiad ja trahvid sõltuvaks individuaalsest terviseteabest. Näiteks võidakse tõsta sissemaksete määra, sest te jätsite järjekordse treeningu tegemata. Küsimus on selles, kas see tähendab õiglust või pigem düstoopilist järelevalvet?
Lisaks on oht, et kantavad seadmed võivad tahtmatult edastada intiimseid andmeid kolmandatele isikutele. See oleks aluseks sihipärastele pettusekavadele. On lihtsalt mõeldav, et mida rohkem inimesi või osapooli teavitatakse inimese tervislikust seisundist, seda haavatavamaks muutub inimene.
Sellegipoolest on muidugi reaalne võimalus erinevate mõõtmisväärtuste ja paljude sensorite tõttu, et haigusi saab varem avastada ja teadusuuringutes saab teha edusamme. Lisaks saavad tehisintellektipõhised tehnoloogiad edastada isiklikke terviseandmeid arusaadavalt.
Rohkem kui turundusstrateegia
Analüüsifirma Gartneri (2017) aruande kohaselt ei ole see pelgalt puhas turundusstrateegia, et tehnoloogiatööstus on nii optimistlik. Selle aruande kohaselt võivad kantavad seadmed pikendada 10 protsendi kasutajate oodatavat eluiga keskmiselt kuue kuu võrra. See saavutatakse, sest need annavad kasutajatele nõuandeid, kuidas parandada oma elustiili.
See võib hõlmata regulaarset treenimist, tervislikku toitumist ja eelkõige piisavalt magamist. Need on tegurid, mille puhul kantavad seadmed võivad olla väga kasulikud, tingimusel, et neid nõuandeid ka vastavalt rakendatakse.
Pilt: Source: https://unsplash.com/de/fotos/V7UoMNWsYsg