Grete Anton (24) on tegevusterapeut, kes on oma erialale äärmiselt pühendunud. Idee just tegevusterapeudiks õppida, hakkas temas idanema siis, kui Grete perre sündis väikevend, kellel diagnoositi Downi sündroom. Nüüd aitab naine terapeudina nii oma venda kui teisi abivajajaid ning annab õppejõuna edasi oma teadmisi tudengitele Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kas teadsid juba enne venna sündi, et tahad oma töö siduda terviseteemadega ning miks valisid just tegevusterapeudiks õppimise?

Terviseteemad on mulle alati südamelähedased olnud, kuna olen teinud nooruspõlvest alates sporti ja väärtustan tervislikku elustiili. Enne venna sündi tahtsin nendel põhjustel ka füsioterapeudiks õppida. Kui aga hakkasin läbi väikevenna tegevusteraapiaga kokku puutuma, tundus see eriala väga huvitav.

Nägin venna kõrvalt pealt mitmeid erinevaid teraapiatunde ja sain aru, et tegevusteraapia pakub kõige rohkem loomingulisust. Tegevusterapeudina töötades on teraapiatunnid väga mitmekesised. Kuna tegevusterapeut tegeleb igapäevaelu oskuste õpetamisega, siis võivad teraapiategevused varieeruda käeliste oskuste arendamisest kuni söögitegemise ja poes käimiseni välja. Ükski tööpäev ei ole eelmisega sarnane ja palju on kinni selles, kui loovalt sa ise suudad mõelda.

Kui palju oled tänu omandatud teadmistele saanud oma venda ja oma peret aidata ning mis on peamine, millega oled saanud abiks olla?

Väga palju. Kõige enam vast see, et oskan mõtestada tegevuste ja teraapia eesmärki. Selleks, et venna saaks sokid jalga või luku kinni või õpiks rattaga sõitma, ei ole vaja ainult seda tegevust treenida, vaid peab nägema, kus on probleem ja põhjus, miks ta ei saa sokke jalga, lukku kinni või miks ta kardab ratta selga istuda. Võibolla on selleks vaja arendada teatud lihaste tööd, sõrmede osavust või treenida tasakaalu. Tänu sellele, et olen näinud venna arengut alates sünnist ja olen ka praegu tema tegevusterapeut, oskan märgata ja leida üles probleeme võimalikult varakult ning siis juba mõtleme koos perega, mis aitaks neid takistusi lahendada.

Kuidas jõudsid õppejõu tööni ja kui kaua oled tegevusterapeudi õppekava õppejõud-õpetaja ametikohal töötanud?

Selleni jõudsin tänu oma armsatele õppejõududele, kes nägid minus õppejõu materjali ja pakkusid viimase kursuse lõpus võimalust kandideerida. Kui sul on tudengina mitu aastat ees nii positiivsed eeskujud, kellele alt üles vaadata, siis unistad, et kunagi jõuad nende tasemele. Kindlasti on algajal õppejõul vaja kolleegide suurt toetust, kes esmalt sisendavad üldse julgust kandideerida ja hiljem pakuvad tuge õppetöö läbiviimisel. Õppejõuna asusin tööle kaks kuud peale lõpetamist ja nüüdseks olen seda tööd teinud kaks aastat.

Paljud kindlasti ei teagi, mida tegevusterapeudi eriala endast täpsemalt kujutab. Millega siis tegu on?

Ametlik tegevusteraapia definitsioon kõlab nii: „Tegevusteraapia on inimese füüsilise ja psüühilise seisundi mõjutamine eesmärgipäraselt valitud tegevuste kaudu, et aidata saavutada parimat võimalikku toimetulekutaset igapäevaelus vajalike tegevuste sooritamisel.“

Inimkeeli ütleksin, et tegevusterapeut aitab inimestel toime tulla igapäevaeluks vajalike ja oluliste tegevustega, alustades enesehooldustoimingutest, kuni töö ja vaba aja tegevusteni välja. Selleks, et inimene tuleks enda jaoks oluliste tegevustega iseseisvalt toime, on tegevusteraapias võimalik arendada tema võimeid ja oskuseid või kohandada tegevused vastavaks inimese võimetele. Lisaks on võimalik keskkonda kohandada selliselt, et see soodustaks inimese iseseisvat toimetulekut.

Tegevusterapeut töötab igas vanusegrupis inimestega, lastest kuni eakateni ning samuti sooritatakse praktikad kõigis nendes valdkondades (lapsed, tööealised, eakad). Lisaks praktikale on õppekavas ained inimesest, keskkonnast, tegevusest ja tervisest, eriala ajaloost ja tänapäevastest arengusuundadest, eetikast, terapeutilise suhte loomisest ja tegevusteraapia protsessi läbiviimisest. Samuti ei puudu uurimistöö metoodikaga seotud õppeained.

Tegevusterapeudid töötavad Eestis hetkel peamiselt haiglates, taastusravikeskustes ja rehabilitatsiooniasutustes. Siiski ei pea värskelt eriala lõpetanu piirduma ainult nende valikutega. Võimalus on luua omale töökoht mõnda kooli või lasteaeda, vanglasse või tuletõrjesse. Samuti võib luua hoopis eraettevõtte. Võimalusi on erinevaid ning palju sõltub inimese enda ettevõtlikkusest.

Milline on konkreetsemalt sinu töö?

Minu töö jaguneb kolmeks suureks valdkonnaks. Esiteks tegevusteraapia õppejõu töö Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Teiseks koos kursuseõega üles ehitatud tegevusteraapia erakabinet TegevusTe OÜ, kus töötan tegevusterapudina. Kolmandaks Eesti Tegevusterapeutide Liidu juhatuse esimehe ametikoht. Kõrgkoolis kuuluvad lisaks iganädalastele loengutele minu tööülesannete hulka erinevates projektides ja uuringutes osalemine ning koolituste läbiviimine. Kokkuvõttes olen väga motiveeritud ja täidan erinevaid ülesandeid, et tegevusteraapia eriala Eestis arendada. Vajadusel olen ürituste korraldaja, kodulehtede haldur, teen turundust või keedan tegevusterapeutide suvepäevadel suppi.

Mis sulle oma töö puhul kõige rohkem meeldib?

Minu töö on vaheldusrikas, ühe nädala jooksul pean kehastuma nii õppejõuks kui ka mänguliseks tegevusterapeudiks. Õpetamine annab õppejõuna sama suure võimaluse õppida kui õppimine tudengina. Pidev enesearendamine ja võimalus aktiivselt suhelda, on minu jaoks õppejõu töö suurimad võlud.

Lastega tegelemine toob alati kaasa toredaid hetki, lastel on sageli vahvaid ütlemisi, mis naerma ajavad ja kuna teen enamasti teraapiategevusi lastega kaasa, siis tegelikult pakub suurt rõõmu näpuvärvidega plätserdamine või nuputamisülesannete lahendamine. Töötamine lastega annab võimaluse kõike õpitut reaalses elus rakendada ning näha, kuidas nende elu paremaks ja kvaliteetsemaks muutub.

Mis on sinu töös kõige pingelisem ja millised on kõige suuremad väljakutsed?

Õppejõu poole pealt on iganädalane väljakutse valmistada ette tunnid, mis oleks nii huvitavad, et üliõpilased kuulaksid ja kaasa mõtleksid. Soovin, et minu tundides ei vaataks keegi kella, et millal tund juba läbi saab. Julgustan ja inspireerin tudengeid ise mingeid teemasid edasi uurima ja ennast iseseisvalt oma erialal arendama.

Tegevusterapeudina tahan olla sedavõrd kompetentne, et koostada lapsele teraapiaplaan, mis viiks võimalikult kiiresti püstitatud eesmärkideni ning pakuks rõõmu lapsele ja tema perele.

Mis sind oma ametikohal kõige rohkem rõõmustab?

Üks suur rõõm on kindlasti see, et mul on vedanud heade kolleegidega. Me naerame koos, rasketel hetkedel nutame koos ja oleme võimalikult palju teineteisele toeks.

Õppejõuna rõõmustab kõige enam töövõit selle üle, kui teise kursuse alguses alustan laste tegevusteraapia ainete õpetamisega ja üliõpilased on veel lastega töötamise osas ebakindlad, aga teise kursuse lõpuks kuulen nende positiivsetest kogemustest praktikal ja soovist edaspidigi lastega töötada.

Tegevusterapeudina töötades on kõige toredam see, kui saavutame lapsega seatud teraapiaeesmärgid. Rõõm lapse ja tema vanemate silmis, kui saame esimest korda näiteks kingapaelad iseseisvalt kinni, on terapeudi jaoks hindamatu väärtusega ja motiveerib järjest uusi võimalusi leidma, et võimalikult edukalt järgmisi eesmärke saavutada.

Milliste ootustega lähed vastu uuele õppeaastale?

Uuel õppeaastal on ees ootamas palju uusi projekte, huvitavaid uuringuid ja üritusi. Oktoobris tähistame maailma tegevusteraapia päeva (27. oktoober) ja selle raames korraldame Eesti Tegevusterapeutide Liiduga erinevaid üritusi. Sellel aastal toimub esimest korda näiteks galaõhtu tegevusterapeutidele, kus tähistame erialaliidu 10. aastapäeva ja tunnustame tublimaid kolleege.

Kui mõni (noor) inimene kaalub erinevate ametite vahel ja meeles mõlgub ka mõte õppida tegevusterapeudiks, siis mida temale soovitaksid?

Sisseastujal peab kindlasti olema valmisolek töötada erinevate ja sealhulgas ka erivajadusega inimesega. Kandidaat peaks olema empaatiline, mõistev ja paindlik. Ennekõike peab olema soov töötada inimestega, et nende igapäevaelu lihtsamaks muuta. Kuna eriala on Eestis veel lapsekingades, on sisseastujale suureks plussiks aktiivsus, algatusvõime ja soov panustada eriala arengusse.

Millised on sinu põhimõtted, et ise terve olla, hästi magada ning heas füüsilises ja vaimses vormis olla?

Proovin hommikuti teha hommikuvõimlemist, joon päevas ühe smuuti ja võimalusel võtan õhtuti aega raamatu lugemiseks.

Paar korda nädalas proovin leida aega jooksu- või muu trenni jaoks. Jooksmine on minu jaoks südamelähedane ning see on parim viis raskest tööpäevast taastumiseks. Talvisel ajal jõuan jooksuradadele harvemini, aga siis asendan selle mõne muu treeningviisiga. Tuleb ette ka perioode, kus pikalt on elutempo selline, et sportimine päevakavasse ei mahu, aga siis tunnen ennast nagu võõras oma kehas, sport kuulub minu hea elukvaliteedi juurde.

Minu töö eeldab pidevat suhtlemist laste, lastevanemate, üliõpilaste ja kolleegidega ning et jätkuks energiat kõigile olemas olla, tuleb iga päev võtta ka enda jaoks üks hetk, kus ennast koguda. See võib olla kas või 10 minutit päevas läbi väikeste asjade.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu