Millal sa viimati midagi uut õppisid? Kas täna peale hommikukohvi joomist või jäi enese täiendamine aastate taha ning õppimisega seostub ainult noorusaja nostalgia?
Tegelikult võib iga päev midagi uut õppida, kui ainult pöörata elule tähelepanu. Elu annab rohkelt õppimise võimalusi, kuid üldjuhul toetab õppimise alustamist vajadus vastavate teadmiste ja oskuste järele. Ilma sisemise impulsita ja välise vajaduseta ei käivitu õppimise protsess. Sisemiseks impulsiks võib olla lihtsalt huvi maailmas toimuva vastu – vahel piisab sellest täiesti, et uusi teadmisi omandada.
Õppimise vorm on suuresti muutunud, enam ei pea raamatukogus raamatutesse kaevuma, et midagi uut teada saada, piisab elektrist ja arvutist. Piisab isegi mobiiltelefonist, et midagi uut õppida. Õppimise vorm on muutunud, kuid inimeste uudishimu ja teadmishimu on ikka sarnane nagu inimkonna algusaegadel. Kolumbus poleks Ameerikat avastanud, kui ta poleks uudishimulik olnud. Eks teadmisjanu ja soov midagi saavutada käivad käsikäes.
Igal aastal oktoobris toimub täiskasvanud õppija nädal, kus tuuakse esile õppijaid, õpetajaid ning vahvaid õpitegusid. Enam ei kehti vanasõna, et mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Tänaseks päevaks saab ütelda, et oled sa Juku või Juhan, meid ümbritsev maailm areneb sellise kiirusega, et paratamatult tuleb midagi uut õppida. Juku ja Juhan õpivad mõlemad, ainult, et nende teadmiste omandamise tempo on erinev ning huvid on erinevad. Üks avastab maailma, teine vaatab, et ta jõuaks mingiski mõttes maailmast aru saada.
Õppimisel on neli etappi.
Algul inimene ei pööra sellele tähelepanu, et ta mõnda asja ei tea või ei oska.
Inimene pöörab tähelepanu teatud teema või oskuse vastu ning hakkab huvi tundma.
Inimene õpib talle huvi pakkuvat teemat ning selleks, et uusi teadmisi praktikasse rakendada, peab kogu aeg seda meeles pidama
Konkreetsed teadmised ja oskused on omandatud ning neid tihti kasutades ei panda enam tähele, et neid kasutatakse. Teadmised ja oskused on muutunud loomulikuks elu osaks.
Vaatame nüüd lähemalt, mida Eesti inimesed räägivad oma viimastest õpikogemustest.
Maie (84)
Mina olen avastanud enda jaoks Seenioride Ülikooli. Seal on iga kuu erinevatel teemadel loengud. Mitte, et mul oleks kangesti vaja uusi teadmisi saada, vaid tore on kodunt välja rahva sekka minna, kenad pühapäeva riided selga panna ning olla heas seltskonnas. Seenioride Ülikooli loengud algevad kell 12 päeval ning see kellaaeg sobib mulle hästi. Eriti meeldivad mulle tervise teemalised seminarid, sest tervis on see, mis vajab kõige rohkem tähelepanu. Ma olin üllatunud, kui lektorite seas kohtasin oma perearsti ning ta jagas oma loengul paar head külmetamise vastast loodusliku retsepti. Neid teadmisi läheb alati vaja!
Enam ei ole mul õppimise puhul rõhk niivõrd uute teadmiste omandamisel, vaid intelligentsel seltskondlikul ajaveetmisel. Jah, muidugi Seenioride Ülikooli lektorid on head ning teemad huvitavad, kuid mälu pole enam see mis nooruses.
Eleri (27)
Minu viimane (väga hiljutine) õpikogemus oli väga praktiline. Suitsuandur hakkas laes tiksuma ning ma ei saanud aru, milles asi on. Googeldasin Eesti Energia kodulehte ning sain teada, et suitsuanduri patarei on läbi. Siis vaatasin internetist, kuidas patareid vahetada. Selle kohta on õppevideo. Kui ma olin õppevideo kolm korda läbi vaadanud, suutsin ise suitsuanduri patarei vahetada. Kangelase tunne oli! Huvitav, kuidas inimesed enne interneti ajastut suutsid üldse elada?
Madis (42)
Mulle meeldib reisides uusi teadmisi ja hoiakuid omandada. Igas kultuuris on midagi head, mida tasub tähele panna. Viimati käisin Singapuris ning seal metrooga sõites nägin, et rongis on reklaamtahvlid õppevideoga teemal – kuidas rongis käituda. Video sisu oli iseenesest lihtne - rongis istus noorem inimene, rongi sisenes vanem inimene ning noorem andis vanemale naeratades istet. Selle videoklipi pikkus oli minut või paar. See kordus järjepidevalt kogu aeg. Tulemuseks oli see, et reaalselt vagunis vanemad inimesed istusid ja nooremad seisid, isegi kui olid vabad istekohad. See video meenus mulle jälle, kui tulin „Valgus kõnnib Kadriorus“ festivalilt. Kui tramm peatusse tuli ning rahvast oli rohkem kui tavaliselt, siis nooremad inimesed tormasid trammi istuma ning kes nii käbedad ei olnud jäid seisma. Loomulikult jäid vanemad inimesed seisma. Keegi ei tulnud isegi selle peale, et mõnele vanemale inimesele istet anda. Kui keegi oleks olnud karkudega ehk siis oleks istet pakutud. Piinlik oli vaadata noorte mühaklikust. Et mida mina siis Singapuris metroos õppisin – viisakust. Õppimine ei pea olema alati seotud uute faktide meeldejätmisega, vahel võib see olla lihtne ja üldinimlik.
Tea (39)
Kas see just õppimise alla käib, kuid igal juhul see kogemus meeldis mulle. Käisin Inglismaal ning mul oli võimalus külas olles kella viie teed juua. Seejuures seletas perenaine mulle lahti, miks koor kallatakse enne tassi ja siis tee. Põhjus on lihtne, kui enne tee kallata siis võib õhuke portselanist tass katki minna, aga kui enne kallatakse koor, siis see jahutab tee ära. Selline loogiline seletus aitab mul meeles pidada, kuidas klassikalist inglise teed serveerida.
Õppimine võib olla elegantne nauding!
Õppimisel on palju motiive - kes tahab uusi teadmisi saada, kes heas seltskonnas olla, kes oma erialast karjääri edendada ning kes oma silmaringi laiendada. Iga motiiv on hea, sest õppimine teeb elu huvitavaks, uute teadmiste omandamine rikastab inimese maailma. Õppimine hoiab mälu pikemat aega töövõimelisena ning vaimselt nooremana. Nendest põhjustest täiesti piisab, et olla elukestvas arengus.
Soovin kõigile usinatele maailma avastajatele ja õppijatele õpirõõmu ning head teadmiste kasutamist!
Kui sina veel ei tea, mida õppida, siis vaata, mida pakutakse Täiskasvanud õppija nädala raames.
Tekst: Anneli Salk, koolitaja
Fotod: Pexels