Kuigi jalaseene olemasolu näitab tihtipeale kliiniline pilt, mille alusel paljud nahaarstid ravi määravad, saab haigust kindlalt diagnoosida ning kinnitada ainult hoolikalt läbi viidud laboratoorse mükootilise uuringuga.
Selleks võetakse nahalt ja küünelt spetsiaalsel meetodil proovitükk, mis saadetakse steriilses katseklaasis uurimisele. Vastuse saamise kiirus sõltub uuringust. Otsese mikroskopeerimise tulemused saab teada ruttu, aga seenekülvi vastused saadakse tavaliselt umbes kuu aja pärast. Proovivastuste puhul ollakse arstide hulgas tihti ettevaatlikud, kuna need võivad olla nii valenegatiivsed kui ka -positiivsed. Põhjuseid on mitmeid, aga põhiline raskus seisneb selles, et enne proovi võtmist peab olema oraalne seeneravi lõpetatud kaks kuud ja lokaalne kaks nädalat varem. Seda proovivõtmisel tihtipeale ei arvestata.
Ravi alustades oleks vaja meeles pidada, et see on mitme erialaspetsialisti ja patsiendi koostöö. Eesmärk on eelkõige kergendada patsiendi vaevusi ning nagu igasuguse ravi puhul, ei tohi tekitada rohkem kahju. Väga oluline on ravi järjepidevus. Ravi tegelik kestus sõltub nii ravitavast piirkonnast kui ka kasutatavast ravimist. Kuulen patsiente tihti kurtmas, et ravi ei mõjunud, aga küsimusele selle kestuse kohta vastatakse: „Kaks kuud“! Nahaseene ravi on lühiajalisem, aga näiteks küüneseeneravi peaks kestma sama kaua, kui palju kulub aega küüneplaadi täielikuks väljakasvatamiseks. Keskmiselt kasvab küüs üks millimeeter kuus.
Kõige esimeseks ravivõtteks võiks pidada isikliku hügieeni järgimist. Ravi aluseks on nii naha kui ka rõivastuse puhtus, samuti kodu üldine puhtus.
Rõivad, sokid ja jalanõud
Üldjuhul soovitatakse kasutada puuvillasokke. Kui aga tegemist on higistavate või külmetavate jalgadega, siis on teinekord sünteetilise lisandiga sokid esmavalik. Nendest aurustub liigne niiskus kiiremini, sokid ja jalad ei ole niisked ning ei külmeta. Sokke peab vahetama sagedasti ja pesema vähemalt 60-kraadises vees. Riiete ja sokkide pesemisel pesumasinaga tuleks pesta väiksem kogus korraga. See on nii pesemise kui ka loputamise seisukohast tõhusam. Pesta võib tavalise pesuvahendiga ja doseerimisel järgida juhendeid. Võib kasutada ka antibakteriaalseid pesuvahendeid või lisada spetsiaalseid desinfitseerivaid aineid harilikul pesemisel. Mõned sellised vahendid sobivad ka põrandapesuks. Jalanõusid tuleks samuti desinfitseerida, pihustades nendesse spetsiaalse seenevastase toimega tooteid. Kuna jalanõudes tekib kandmisel soojus ja niiskus, mis soodustavad seennakkuse levikut, siis tuleks ühtesid ja samu jalatseid võimalusel mitte kanda mitu päeva järjest, et need saaksid loomulikul teel kuivada. Võimalusel tuleks vahetada sisetaldu, et mitte soodustada vana nakkuse uut puhangut. Jalanõu peaks olema õige suurusega ja ei tohiks survet avaldada nahale ega küüntele, sest kitsas jalanõus tekib samuti liigne soojus, mis soodustab infektsiooni levikut.
Naha pesemine vähendab nahapinnal elutsevate mikroobide arvukust ja infektsiooniohtu, eesmärk on eemaldada mustus ja surnud naharakud. Samas viiakse pesemise käigus nahapinnalt ära seda kaitsevad lipiidid ning nahk muutub kuivaks. Vee kuivatava toime vähendamiseks soovitatakse lühiajalisi pesemiskordi leige veega. Saunas võib käia, kui naha seisukord selle järel ei muutu. Jalgu pestakse iga päev ja kuivatatakse hoolikalt. Erilist tähelepanu tuleks pöörata varbavahedele. Praktilise võttena soovitatakse varbavahede kuivatamiseks kasutada kosmeetilist salvrätikut, mis varvaste vahele põimitult imab endasse kogu üleliigse niiskuse. Kui jalgade desinfitseerimiseks kasutatakse alkoholiga spreisid, siis tuleb nende nahka kuivatava toime tõttu kasutada naha normaalse niiskustasakaalu taastamiseks niisutavat kreemi. Viimasel ajal on oma heade niisutavate omaduste, seenevastase toime ja kerge imendumise pärast populaarsed vahtkreemid.
Ravi
Et ravi mõjuks, on vaja kogu ravi vältel tagada naha normaalne niiskustasakaal. Selleks kasutatakse kergesti imenduvaid kreeme, tundlikuma naha puhul baaskreeme.
Normaalne nahk ei vaja lisaniiskust kreemitamise näol, aga kuidas aru saada, millal on naha loomulik niiskustasakaal häirunud? Kuiv nahk on ketendav. Tallaalused, eriti kannad ja päkad on kaetud sarvestunud, kuiva, hüperkeratoosse nahaga.
Jalaravikabinetis leiab mõnikord aset vestlus: kas te nägu kreemitate? Jaa. Kui tihti? … Aga jalgu? Ei! Aga miks? Miks me unustame ära või ei usu, et ka jalgade nahk vajab niisutamist? Teame juba, et nahk on meie suurim organ ja pakub kaitset. Selleks et nahk saaks seda teha, peab ta olema terve ja vastupanuvõimeline. Kas jalg on ainult varvastest pahkluuni või kuni põlveni? Tavaliselt on ka säärtel kuiv nahk. Kreemitagem siis ka seda! Üldjuhul ei soovitata kreemitada varbavahesid, seda võib teha ainult vahtkreemidega, sest need ei kuhju.
Arsti ettekirjutusel toimub retseptiravimitega oraalne või lokaalne antimükootiline ravi. Need on ainult arsti poolt ordineeritavad ning neid apteeker soovitada ei saa. Oraalselt on kasutusel itrakonsooli ja terbinafiini sisaldavad kapslid. Lokaalselt on kasutatav ravilakk amorolfiinisisaldusega või tsiklopiroksisisaldusega lakk.
Käsimüügiravimite valik on väga lai
Jalaseene villilises staadiumis võiks jalgu vannitada kaaliumpermanganaadi vesilahuses (1:10 000). Sellel on baktereid ja seeni hävitav mõju, samas võib see põhjustada ka allergiat. Peale korralikku kuivatamist ning baaskreemiga niisutamist kasutatakse käsimüügiravimitest lokaalselt järjepidevalt vähemalt viis päeva järjest kuni kaks korda päevas antimükootilist pulbrit, salvi või lahust. Apteekides saadaolevast valikust sobivad näiteks klotrimasooli-, terbinafiini või naftiliinisisaldusega salvid, pulbrid, lahused, spreid või pliiatsid.
Küüneseene raviks neile patsientidele, kes kapsleid ei saa või ei taha, soovitatakse apteegis küüneplaadile kandmiseks ja sisse masseerimiseks naftiliinisisaldusega tilkasid.
Kodustes oludes oleks hea pärast pesemist ja veeprotseduure pehmemaks muutunud küüned korrigeerida, lõigata või viilida, desinfitseerida, kreemitada ning alles seejärel kanda peale ravivad tooted. Seda tuleb teha järjepidevalt igapäevaselt vähemalt pool aastat järjest!
Kui kodustes tingimustes protseduuride teostamine on raskendatud, siis võib paksu, hüperkeratoosse küüne lihvimiseks ja lõikamiseks pöörduda jalaravispetsialisti poole. Küüne eemaldamist ei ole tänapäeval harilikult vaja. Spetsialist saab aidata ka taldadel olevaid nahapaksendeid korrigeerida.
Kui ravi on olnud tõhus, siis selleks, et infektsioon ei korduks, tuleb jätkata naha normaalse niiskustasakaalu säilitamisega. Küüntele võib kaitseks kasutada spetsiaalset lakki.
Kokkuvõte
Igasuguse tegevuse, nii õendustegevuse kui ka ravi planeerimisel on oluline meeles pidada erialaspetsialistide koostöö tähtsust, et parandada jalgade tervist. Ei tohi unustada, et küünedefektid ning küüntele ja nahale tekkivad kõrvalekalded ei ole ainult esteetiline probleem, vaid võivad mõjutada ka inimese psüühikat, ning lähemal uurimisel võivad need märku anda tõsisemast süsteemsest terviseprobleemist. Lõplik paranemine võib olla aeganõudev, mõningatel juhtudel lausa võimatu. Kui probleemile reageerimine ja kasutatud ravivõtted ei anna tulemust, peaks olulisel kohal olema lihtsalt jälgimine ja rahustamine.
Loe ka lähemalt, kuidas jalaseent diagnoositakse.
Tekst: Erika Gering jalaraviõde, Jalaravi Kliinik OÜ
Fotod: Pexels