Füsioteraapia on tervisevaldkonna üks kiiremini arenevaid valdkondi. Inimeste teadlikkus oma tervisest ja selle eest hoolitsemisest on muutumas aina paremaks. Hoolimata sellest, et füsioterapeudi külastamine Tallinnas on muutunud üha kättesaadavamaks ei ole tihtipeale selget arusaaama, millega füsioterapeut täpsemalt tegeleb. Toome teemasse selgust.
Füsioteraapiline hindamine
Füsioterapeudi poole pöördutakse tavaliselt sooviga probleeme ennetada, neid ravida, või aru saada, miks vigastused korduma kipuvad. Põhjalik hindamine on eduka raviseansi ja paranemisprotsessi alustala. Seetõttu algab füsioterapeudi tööprotsess alati hindamisest, millega saab tuvastada võimalikud murekohad ning seeläbi leida võimalikud ravivõimalused.
Hindamine koosneb kahest osast:
Subjektiivne ehk verbaalne hindamine
See on põgus vestlus terapeudiga, mille käigus tutvustatakse oma külastuse põhjust. Põhjuseid on reeglina sama palju kui on inimesi, kuid klassikalisemad põhjused on sportliku sooritusvõime suurendamine, vigastuste/probleemide ennetamine, olemasoleva probleemi tuvastamine ja ravi. Subjektiivse hindamise käigus üritab füsioterapeut rohkem infot saada probleemi allika kohta; millest see alguse sai; kuidas valu käitub erinevates olukordades; millised tegevused valu tugevamaks teevad või leevendavad. Kõikidele küsimustele ei pea inimesel alati vastuseid olema, vahetevahel aitavad küsimused lihtsalt vestlust suunata ning selguvad tõsiasjad, mis aitavad probleemi põhjustajat paremini tuvastada.
Objektiivne ehk füüsiline hindamine
Objektiivse hindamise käigus formuleerub probleemi lõpphinnang, selle allikas (mis ei pruugi alati olla samas kohas, kus inimene valu tunneb) ning kuidas seda ravida. Hindamise käigus jälgib füsioterapeut teie anatoomilisi iseärasusi, liikumismustreid, lihaste tugevust, liigeste liikuvust, kontrollib ortopeediliste testidega sidemete jäikust, kõhrede seisukorda, närvisüsteemi toimivust jms.
Objektiivse hindamise raames laseb füsioterapeut teostada erinevaid liigutusi, millega üritatakse kindlaks määrata probleemset piirkonda ärritavad liigutused. See annab omaette informatsiooni potentsiaalse probleemi kolde kohta. Ühtlasi aitab ka liikumismustrite hindamine jälgida kompensatoorsete mehhanismide olemasolu, kas inimene väldib teatavaid asendeid, et vähendada ebamugavust ja valu. Jõu ja liikumismustrite hindamine on oluline ka sportlaste puhul, kuna see aitab hinnata nende võimekust erinevates olukordades jõudu rakendada. Jõu rakendamisel on ülioluline korrektne biomehaanika, et sportlik sooritus oleks plahvatuslik ning kiire. Kui objektiivsel hindamisel ilmnevad probleemsed piirkonnad, hakkab füsioterapeut koostöös sportlasega teostama raviseansse, et võimaldada sportlasele maksimaalne sooritusvõime ja hoida vigastuste risk võimalikult madalal.
Milline on ravi?
Kuna hindamine iseseisvalt ei vii soovitud lõpptulemuseni, kaasneb hindamisega alati ka füsioterapeudi poolt määratud ravi. Füsioterapeut kasutab keha enese paranemispotentsiaali, sportlike ja igapäeva tegevuste modifitseerimist, erinevaid manuaalteraapia võtteid, füüsikalisi ravimeetodeid (külm, kuum, ultraheli, elektriravi jms) ning võtete kinnistamiseks ette nähtud iseseisvaid harjutusi, et mure lahendada võimalikult kiiresti ning saavutada pikaajaline tulemus. Olenevalt probleemist, alustatakse reeglina pärast hindamist manuaalteraapia võtetega. Manuaalteraapia iseenesest tähendab seda, et füsioterapeut manipuleerib keha pehmeid kudesid, liigeseid ning närvisüsteemi, et kiirendada paranemisprotsesse, muuta lihasaktivisatsiooni, liikumismustreid või vähendada koormust teatavale keha piirkonnale, et võimaldada kiiret paranemist.
Manuaalteraapiale komplementaarselt on füsioterapeudil võimalik kasutada ka teisi ravivõtteid nagu näiteks kinesioteipimine, dry needling, nõelravi, Instrument Assisted Soft Tissue Mobilization (instrumendiga assisteeritud pehme koe mobilisatsioon). Füsioterapeut kaalub kõiki saadaval olevaid ravivõtteid ning teeb vastavalt hindamisel leitule otsuse, mis viiks aitaks inimesel võimalikult kiirelt paraneda.
Mida see tähendab ?
Näiteks alaseljavalude ning kaelavalude puhul võib terapeut tuvastada teatud lülisamba lülide liikuvuse piiratust, mida võib väga edukalt taastada manuaalteraapia võtetega, kus terapeut aitab lülil uuesti taastada oma tavapärase liikumismustri. Paljude ülekoormussündroomide puhul nagu patella tendiniit (põletik), achilleuse tendinopaatia (krooniline põletik) võib probleemi allikaks olla näiteks teatavate lihaste liigne pinge, mida terapeut saab leevendada mõjutades närvisüsteemi lõõgastuma ning parandades piirkonna verevarustust, et soodustata paranemist.
Radikulopaatia probleemide korral (närvipõletik või pitsumine), saab terapeut kasutada manuaalteraapiat, et võimaldada probleemsel närvil taas vabalt kehas liikuda. Närvi probleemide puhul on sagedaselt ka lihasspasme, nende puhul võib terapeut kasutada liigesmanipulatsioone või näiteks dry needlingut, et võimaldada lihase lõõgastumine ning seeläbi vabastada närvi teekond.
Mida oodata pärast seanssi?
Erinevate ravivõtete efektist räägib füsioterapeut alati lähemalt. Vahel võite tunda, et mõjutatud piirkond on esimesed 24-48 tundi ärritunum või tundlikum kui tavaliselt. Enamasti on see normaalne nähtus ning paranemisprotsessi osa, küll aga ootamatuste saabudes on alati soovitatav oma terapeudiga ühendust võtta ning rääkida toimuvast. Keha reaktsioon manuaalteraapiale on osati ka märk terapeudile toimuvast ning vajaduse korral saab ta oma tehnikaid vastavalt korrigeerida.
Mis saab pärast füsioteraapilist ravi ?
Pärast raviseanssi nõustab füsioterapeut, millised edasised sammud on vajalikud progressi saavutamise nimel. Soovituste hulka võib kuuluda näiteks jalanõude valik, magamisasendi vahetus, tööasendi korrigeerimine, treeningkava korrigeerimine, iseseisvad kodused harjutused, külma või sooja kasutus. Vastavalt hindamisel püstitatud eesmärkidele, arutab füsioterapeut kliendiga, kas ja kui tihti oleks vaja veel füsioterapeuti külastada. Reeglina on nii manuaalteraapia võtted kui ka kodused harjutused olenevalt paranemise staadiumist erinevad. Maksimaalse efekti saavutamise nimel võib füsioterapeut soovitada teatava ajavahemikuga külastusi ning kindlasti räägitakse eeldatava paranemisperioodi pikkusest.
Füsioterapeudi poole ei pea alati pöörduma kindla probleemiga, kasuks tuleb ka rutiinne kontroll, et veenduda, et füüsiline seisukord vastab inimese soovidele. Ravisessioonid on alati isikupärastatud vastavalt kliendi eesmärkidele. Mõnel juhul soovitakse valust vabaneda, veenduda sportimise ohutuses või taastuda vigastustest/operatsioonidest. Iga inimene on unikaalne ning ravivõtted ning sessioonid on alati vastavuses tema võimekusega.
Kuidas saan füsioterapeudi juurde tulekuks ette valmistuda ?
Võta kaasa mugavad riided, milles on mugav liikuda, ning vajaduse korral on võimalik ka probleemset piirkonda näha.
Tarbi vett – vesi aitab keha tööle ja taastumisele kaasa. See muudab füsioterapeudi võtete mõju oluliselt efektiivsemaks.
Ära söö rasket toidukorda vahetult enne füsioterapeudi juurde tulekut – kuna see juhib seedimiseks rohkelt verd mao ümbrusesse, siis see võib oluliselt vähendada füsioterapeudi võtetest saadavat kasu.
Kas võin pärast külastus minna trenni? Vastuse sellele küsimusele saate kindlasti oma füsioterapeudilt.
Tekst: Rainar Vahtrik / Reakt Füsioteraapia
Foto: Rasmus Kooskora
Reakt Füsioteraapiaga saab ühendust veebi kaudu, telefonil 601 7890või meili aadressil: info@reakt.ee