Ninaverejooks on laste puhul üsna tavaline nähtus, kuid harilikult ei kesta see pikalt ega anna põhjust muretsemiseks. Küll aga tuleks sellele tähelepanu pöörata kui verejooks on järjepidev, korduv või väga tugeva voolusega.
Vähemalt korra elus kogeb ninaverejooksu umbes 60% inimestest. Kõige tihedamini esineb see kahe kuni kümne aastastel lastel ning viiekümne kuni kaheksakümne aastastel täiskasvanutel. Kuigi ninaverejooks võib tunduda murettekitav, vajavad ainult 10% juhtudes meditsiinilist sekkumist. Järgnevalt räägime lähemalt, mida tuleks teha laste ninaverejooksu puhul ning millal peaks külastama arsti.
Kuidas käituda ninaverejooksu puhul?
Tavaliselt saab ninaverejooksu ravida kodus, ilma arsti sekkumiseta. Oluline on jääda rahulikuks, kuna enamasti lõppevad verejooksud kiiresti ega viita raskemale probleemile.
Alustuseks tuleks laps panna istuma ning teda rahustada. Lase lapsel istuda sirge seljaga, kergelt ettepoole kummardades. Oluline on mitte lasta kallutada pead tahapoole, kuna siis võib laps neelata verd, mis ajab teda köhima või oksendama. Järgnevalt tuleks salvrätikut hoides kahe sõrmega pigistada lapse nina otsa, samal ajal suunates teda hingama läbi suu. Survet tuleks hoida vähemalt kümme minutit, isegi kui veritsus lõppeb varem. Verejooksu peatamiseks ei tohiks panna midagi nina sisse.
Millal tasuks külastada arsti?
Arstiga tasuks konsulteerida juhul kui:
verejooks tekib sageli;
verejooksude muster muutub;
see ilmub koos pideva kroonilise ninakinnisusega või verevalumitega;
algab koos uue ravimi võtmisega;
vajab pidevalt ülevaatamist erakorralise meditsiini osakonnas.
Verejooks vajab kohest reageerimist kui:
see ei lõppe peale 20 minutilist surve avaldamist;
verejooks järgneb kukkumisele või peapõrutusele;
lapsel kaasneb koos sellega palavik, tugev peavalu või muud murettekitavad sümptomid;
nina tundub katki või paigast ära;
ilmnevad näidustused liigsest vere kaotusest, näiteks kahvatu nägu, vähene energia, pearinglus või minestamine;
laps hakkab köhima või verd oksendama;
lapsel on verejooksu häired või ta võtab verevedeldajaid.
Ninaverejooksu ravimine
Tõsise ja järjepideva ninaverejooksu puhul tuleb pöörduda arsti poole, kes võtab tarvitusele selle peatamiseks vastavad vahendid. Ühe valikuna süstitakse hõbenitraati veresoontesse, et neid sulgeda. Võib ka veresooni kõrvetada, mis samuti sulgeb vere läbipääsu. Arstil on olemas ka spetsiaalne marlilapp, mille võib asetada ninna. Tulemus on kõigil sama, kuid ravi otsustab arst.
Pärast verejooksu peatamist, teostab meditsiinitöötaja lapsele ülevaatuse, et leida selle tekkepõhjus. Mõnel juhul võib arst otsustada ka, et on vaja teostada operatsioon, mille käigus parandatakse nina veresoonte probleem.
Ninaverejooksu põhjused
Ninaverejooksu võib lähtekoha alusel jagada eesmiseks ja tagumiseks. Enamik esinevatest verejooksudest on eesmised, mis tähendab, et veri jookseb nina otsa pehmest osast. Ninaesikus vaheseinal paikneb rikkalik veresoontevõrgustik, mis võib kergelt viga saada ja katki minna.
Tagumised ninaverejooksud esinevad pigem vanematel inimestel ning neid on tavaliselt raskem sulgeda.
Ninaverejooksu võivad põhjustada mitmed tegurid, kuna ninas olevad veresooned on õrnad ja ärrituvad kergelt ümbritsevatest teguritest. Sagedased verejooksu põhjused võivad olla kuiv õhk, allergiad, näo ja pea vigastused ning külmetushaigused. Samas ka sellised lihtsad asjad, mida me saame ise kontrollida, võivad põhjustada ninaverejooksu - näiteks nina nokkimine ja liigne ninaspreide kasutamine.
Vähem levinud ninaverejooksu põhjusteks võivad olla haigused, mis mõjutavad verejooksu, näiteks hemofiilia, ka teatud südamehaigused, kõrge vererõhk või vähk. Samuti võivad verejooksu põhjustada teatud ravimid, eriti verevedeldajad.
Nipid ennetamiseks
Kuigi laste puhul ei ole ninaverejooksu kindlasti võimalik täielikult vältida, on siiski võimalusi selle tekkimise tõenäosuse vähendamiseks. Oluline on allergiate õigeaegne ravi, et vältida põletikku ninas. Kuiva õhu vältimiseks võib lapse tuppa panna õhuniisutaja, samuti võib kasutada ninas soolavett, et hoida seda seest niisutatuna. Abiks võib olla ka küünte paraja pikkusega hoidmine, et vältida olukorda, kus laps ennast ise tahmatult vigastab. Samuti tasub lapsi julgustada sportides kandma kaitsevarustust, mis aitab ennetada peavigastusi.
Allikas: medicalnewstoday.com
Fotod: Pexels