Kas oled märganud, et inimesed kipuvad sageli eeldama, et asjad lähevad pigem halvasti? Ikka juhtub, et ilma konkreetse põhjuseta hüppavad mõtted automaatselt kõige halvemate võimalike stsenaariumide juurde ja ketravad seda suuremaks.

Loe järgmisi näiteid ja vaata, kas mõni neist tuleb tuttav ette.

Kell on 14.00 ja su ülemus pole ikka veel vastanud aruandele, mille talle hommikul saatsid. Pingeliselt oma e-posti kontrollides järeldad, et sa pole tagasisidet saanud, kuna aruanne on kohutav ja kasutu. (Mis tegelikult juhtus: sinu ülemuse keskpäevane koosolek kestis ootamatult kaua ja tal pole olnud võimalust raportit lõpuni lugeda, kuid siiani on ta rahul!)

Sinu abikaasa on viimastel päevadel tundunud kauge, ta käitub salapäraselt ja põikab sinu küsimustest kõrvale. Sind tabab mõte, et tal on kellegi teisega afäär ning ta peab plaani sind maha jätta. (Mis tegelikult juhtus: teie viieteistkümnes pulma-aastapäev on kõigest kuu kaugusel ja abikaasa plaanib üllatusreisi ning ei soovi, et sina sellest midagi enneaegu teada saaksid.)

Pole vaja pidevalt halvaks valmistuda

Me kogeme nii palju stressi, ärevust ja vaimset ängi, sest elame negatiivsete sündmuste ootuses, mida tegelikult ei juhtu. See tähendab, et me kasutame üliaktiivset kujutlusvõimet halva, mitte hea jaoks. Me säästaksime end paljudest kannatustest, kui suudaksime mitte mõelda sellele „mis kõik võib juhtuda“.

Nõustaja Todd Padkin on oma raamatus „Finding Happiness: One Man’s Quest to Beat Depression and Anxiety and – Finally - Let the Sunshine In”, tunnistanud, et oli varem meister mõtlemises, mis kõik võib valesti minna, kuidas ta võib milleski ebaõnnestuda ja kuidas kõik asjaolud pidevalt tema vastu töötavad. Ta maksis selle eest kõrget hinda, mis väljendus täielikus vaimse rahu puudumises, võimetuses praegust hetke nautida, kõrges stressi ja ärevuse tasemes, võimetuses kvaliteetselt puhata jne. Pidev halvimaks valmistumine võib tema sõnul mõjutada ka suhteid, muuta umbusklikuks, häirida koostöid ja mõjutada vaimset tervist. Oma raamatus jagab Padkin strateegiaid, mille järgimine aitab olla positiivsem ja mitte alati halvimat eeldada:

Anna endale aru, kui hõivatud on inimesed

Kui sa ei näe mõne tegevuse tulemusi või ei saa kelleltki vastust kohe, kui sinu arvates oleks õige, siis on lihtne ärrituda ja jõuda halvima võimaliku tulemuseni. „Ta ei taha minuga koostööd teha.“ „Teda ei huvita teine kohting minuga.“ „Ma ei saanud seda tööd.“ Ja nii edasi. Kuid pea kinni! Võib-olla ei tähenda hetkeline vaikus, et vastus on „ei“ - see võib lihtsalt tähendada, et teine ​​inimene on hõivatud.

Järgmine kord, kui ootad midagi ja leiad end muretsemast, siis mõtle oma isikliku graafiku peale ja tuleta meelde, kui hõivatud sageli oled. Tänapäeval on peaaegu kõik oma aja pilgeni täis planeerinud ja kohustustega ülekoormatud. Võib-olla pole teisel inimesel olnud aega otsustada või pole ta sinu e-kirja veel lugenud. See, et uudist ei ole, ei tähenda tingimata halbu uudiseid - see võib lihtsalt tähendada, et teisel on palju tegemist!

Suuna oma tähelepanu mujale

Sa ei saa alati kontrollida, kui kaua pead midagi ootama, ega isegi seda, mis oodatav tulemus on. Kuid saad kontrollida, kuidas ootad. Võid ju end piinata, kujutledes erinevaid negatiivseid stsenaariume... aga võid hoopis oma tähelepanu mujale suunata ning keskenduda teistele asjadele.

Tee sporti ... või mediteeri!

Kas oled kunagi kuulnud väljendit “a runner high”? See tunne on päriselt olemas ja see võib aidata teha lõppu pidevale halvima eeldamisele. Seda seetõttu, et treenimine vabastab endorfiine, enesetunnet parandavaid kemikaale, mida keha toodab. Endorfiinid vähendavad ka stressihormoonide - näiteks kortisooli - sisaldust teie kehas. Tegelikult on erinevad uuringud näidanud, et treenimine võib olla sama tõhus kui antidepressantide võtmine, aga seda ilma võimalike kõrvaltoimeteta. Teisisõnu, raua tõstmine jõusaalis või jooksutrenn võib sõna otseses mõttes osa sinu hirmust ära sulatada.

Samuti on kasulik mediteerida, kui kipud tulevikku nägema mustades toonides. Võid isegi üllatuda, kui näed, et meditatsioon suudab aju biokeemias positiivseid muutusi esile kutsuda. Meditatsioon aitab stressiga tõhusamalt toime tulla, vererõhku alandada, rahulolu tunda ja hetkes rohkem kohal olla. Kõige selle tulemusel muretsed sa tuleviku pärast tunduvalt vähem.

Helista sõbrale

Sellest „päästerõngast“ võib tõesti abi olla! Järgmine kord, kui avastad end mõtlemast, kui halvasti asjad võivad minna, võta telefon ja helista kellelegi, keda usaldad: näiteks abikaasale või sõbrale. Täpsemalt, palu sellel inimesel aidata mõelda alternatiivsetele tulemusele, mis ei oleks nii halvad nagu sina oma kõige hullemas stsenaariumis ette kujutad. Neutraalsel kolmandal osapoolel on teine vaatenurk ja tõenäoliselt on tal palju lihtsam välja pakkuda mitte nii halbu, vaid isegi häid alternatiive, mis aitaksid sul lõpetada halvaendelised mõtted.

Allikas: brainworldmagazine.com

Fotod: Pexels