Sport on tervise seisukohast väga oluline, sest inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsed, elavad paremini ja kauem. Teisisõnu, see tõstab nii eluiga kui ka elukvaliteeti! Sport pakub suurepäraseid kogemusi sotsiaalses, emotsionaalses ja loomulikult ka füüsilises plaanis.
Kõikidest spordialadest, isegi kui nendega kaasnevad teatud riskid (näiteks vigastuste oht), on lõppkokkuvõttes siiski ainult kasu.
Viimastel aastatel on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) üha enam rõhutanud spordi positiivset mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele.
WHO hinnangul tuleb istuva eluviisi kahjuliku mõju vähendamiseks harrastada keskmiselt 150 minutit kerget või mõõdukat kehalist tegevust nädalas (20 minutit päevas) või vähemalt 75 minutit intensiivsemat treeningut nädalas.
Seetõttu ei tohiks sportimist keelata kellelegi, sealhulgas neile, kes on juba heas füüsilises vormis. Füüsilist vormi on võimalik parandada igapäevase harjutamisega.
Spordi peamine kasu tervisele:
Siiski, kui oluline on sport tervise jaoks? Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on see hea südamele, kehale ja vaimule. Lisaks mõjutab see järgmisi aspekte:
Stress ja ärevus
Miks on sport oluline vaimse tervise jaoks? Sport aitab vabastada stressi ja ärevust leevendavaid hormoone, näiteks endorfiine. Need meie närvisüsteemi poolt toodetavad ained on seotud lõõgastumise ja hea tujuga, aidates ennetada ka selliseid haigusi nagu depressioon.
Aitab kaasa kehakaalu säilitamisele
Kui oluline on sport välimuse seisukohast? Füüsiline aktiivsus aitab tugevdada kehalihaseid ja põletada kaloreid. Seega, hea dieediga kombineerituna pakub sport rahulolu ka kaalule astudes.
Stimuleerib kognitiivseid funktsioone
Spordiga on võimalik arendada mitmeid vaimseid funktsioone, näiteks reflekse, arutlusvõimet, loogilist mõtlemist, tajumist, mälu ja muud.
Toetab nii füüsilisi kui ka vaimseid võimeid
Uuringud on näidanud, et sport vähendab suremust südamehaigustesse.
Liikumine tugevdab südamelihaseid, alandab vererõhku, tõstab hea kolesterooli (HDL) taset ja langetab halba kolesterooli (LDL). Tänu sellele on kogu vereringe optimeeritud.
Lisaks aitab füüsiline aktiivsus vähendada depressiooni ja ärevuse sümptomeid, kuna see kutsub esile õnnetunnet tekitavate neurotransmitterite (dopamiini ja serotoniini) vabanemist.
Rohkem suhtlemist ja suurem heaolu
Spordiprogrammid on olulised ka sotsialiseerumise seisukohast, kuna need soodustavad suhtlemist, aitavad luua emotsionaalseid sidemeid ja suurendavad ühtekuuluvustunnet.
Neil on ülimalt positiivne mõju inimeste elukvaliteedile, eriti mis puudutab rühmatreeninguid.
Tõstab enesehinnangut
Kas spordi mõju tervisele hõlmab enesehinnangut? Jah, sest regulaarne sportimine mõjutab enesekindlust. Seda seepärast, et erinevate tegevuse käigus treenitakse jõudu ja vastupidavust, mis muudab meid enesekindlamaks.
Tõstab vastupidavust ja füüsilist ettevalmistust
Kehaline aktiivsus on oluline südamehaiguste ennetamiseks - see parandab füüsilist seisundit ja vastupanuvõimet tänu paremale verevarustusele.
Spordi kasutegurite nimekiri ei ole sellega veel ammendatud. Sport vähendab unisust ja halb enesetunne, alandab kõrge kolesteroolitaseme riski ja aeglustab vananemist, samuti on see väga oluline luude tervise seisukohalt.
Tervis ja kehaline aktiivsus käivad käsikäes. Füüsiline aktiivsus on oluline igas vanuses ja mida kiiremini see meie igapäevaelu osaks saab, seda suurem on sellest saadav kasu. Kuid me teame, et spordi lisamine päevarutiini ei ole alati lihtne.
Spordi tähtsus lapsepõlves
Laste puhul aitab sportimine kaasa sotsiaalsete, füüsiliste ja emotsionaalsete probleemide ennetamisele. Sport võimaldab lastel kogeda meeskonnatööd, harjutada distsipliini ja vastutustunnet, omada emotsionaalset kontrolli, olla seltskondlikum ja loovam.
Lapsi köidab füüsiline tegevus juba varakult, näiteks jalgpalli mängides kasvab nende huvi konkreetse spordiala vastu, rääkimata rõõmust ja energiast, mida liikumine ise pisikestes tekitab. Julgusta oma lapsi, lapselapsi või ka teisi tuttavaid põnne spordiga tegelema. Tervislikud harjumused tuleb omandada juba lapsepõlves!
Kuidas leida parim tegevus?
Sobiva spordiala valimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, sealhulgas isiklikke huvisid, füüsilist seisundit, ajakulu, tervisega seotud eesmärke ja individuaalseid eelistusi. Esmalt keskendu seatud eesmärkidele. Mõtle oma praegusele eluviisile ja treenimiseks kuluvale ajale. Vali spordiala, mis on lihtne ja põnev.
Individuaalsed tegevused
Neid harrastatakse individuaalselt vastase vastu, kuid need ei ole tingimata spordialad, mille jaoks treenitakse üksi. Tutvu meie soovitustega:
- Kergejõustik;
- Võidujooks;
- Jalgrattasõit;
- Ujumine;
Kollektiivsed spordialad.
Seda tüüpi tegevused soodustavad sotsialiseerumist ja aitavad säilitada motivatsiooni harjumuse kujundamiseks. Need on head variandid algajatele:
- Jalgpall;
- Korvpall;
- Saalijalgpall;
- Võrkpall;
- Käsipall.
Hea füüsiline tegevus kiiremate tulemuste saavutamiseks on korvpall, kuna konkreetne spordiala hõlmab jooksmist, hüppamist ja pidevat liikumist. See aitab parandada südame-veresoonkonna tervist, tõsta vastupanuvõimet ja tugevdada südant. Korvpall on intensiivne füüsiline tegevus, mis võimaldab lühikese aja jooksul põletada palju kaloreid, aidates kontrollida kehakaalu ja säilitada tervislikku kehamassi indeksit.
Nagu näha, on sportlik tegevus elulise tähtsusega. Kasutegureid on hulgaliselt, eriti krooniliste haiguste ennetamisel ja ohjamisel.
Sport ei ole pelgalt meelelahutuslik tegevus, vaid ka tervisliku ja tasakaalustatud elustiili oluline osa. Kui integreerime spordi oma ellu, saame kasu arvukatest füüsilistest, vaimsetest ja sotsiaalsetest hüvedest, ning tagame nii endale kui ka laiemale kogukonnale tervema ja elujõulisema tuleviku.
Tekst: www.vidalxl.ee
Pildid: Pexels