Inimese loomulik elurütm on hommikul ärgata, päeval teha töid ja toimetusi, õhtul veidi lõõgastuda ning öösel magada. Alati see aga nii ei ole, sest mõned meist peavad töötama ka öösel. Kuidas öine töötamine tervisele mõjub, räägib unenõustaja ja unetehnoloog Kene Vernik.

„Kui inimesele pole öösel üleval olemine loomulik, siis mõjub öine töötamine väga laastavalt. On väheseid, kellele öine üleval püsimine sobib, ehk nende uni ongi loomulikult hilisem,“ ütleb Vernik. Tema sõnul tähendab regulaarne öine töötamine üldiselt kroonilist unevõlga. „See tähendab, et inimene ei saa täielikku kosutust unest ka päevasel ajal, kuna see pole talle loomulik ja uni hakkab igal juhul oma struktuurilt ja pikkuselt hävinema. Ajapikku uni lüheneb ja see tekitab tõsiseid probleeme. Alustades meeleolukõikumistega ja lõpetades kognitiivse võimekuse langusega. Öösel hakkab keha tootma adrenaliini ja kortisooli (stressihormooni), mis hoiavad inimest stressis. Unerütm muutub ja sellega seoses muutub hormoonide töö, mis läheb tasakaalust välja,“ selgitab ta.

Mida enda heaks teha?

 Kui öösel tuleb üleval olla harva, siis suurt probleemi ei teki, aga kui öine ärkvelolek on regulaarne, ei ole asjad enam nii lihtsad. Unenõustaja sõnul mõjub juba regulaarne 1-2 korda kuus tehtav öötöö laastavalt ja sellest taastumine võtab aega. Tervisliku unerütmi taastamine on individuaalne, kuid keskmiselt võrdub üks unetu öö keha jaoks pea ühe nädalase taastumisperioodiga. „Tervislikku unerütmi pole võimalik nii tiheda graafiku puhul saavutada. Küll on aga rida erinevaid nippe, et inimene saaks oma päeva/nädala kuidagi funktsionaalsemalt elada,“ lausub Vernik.

„Enne öötööd soovitatakse õhtul kella 21-23 ajal magada tsükliuinakut ehk siis teha umbes 1,5 tunnine uinak. Hommikul töölt tulles ei tasu kohe magama minna, sest keha pole selleks veel valmis. Uinuda võiks alles 1,5-2 tundi hiljem,“ soovitab unenõustaja. „Üldiselt suudetakse päeval magada järjest 3-4,5 tundi, mis on ongi maksimaalselt soovitav, et õhtul suudaks ikkagi tavarütmis jätkata,“ lausub ta. Kindlasti ei soovita unenõustaja päeval liiga pikalt magada, kõige hiljem võiks öötööle järgneval päeval ärgata keskpäeva paiku.

Hoolimata väsimusest, võib öötöö järgselt olla uinumisega raskusi, sest hämaral ajal toodab aju melatoniini, mis aitab meil magama jääda, kuid valgel ajal toodab aju serotoniini, mis hoiab meid ärkvel. Seetõttu peaks töölt koju minnes vältima tugevat valgust – näiteks õues tasub kanda päikeseprille ja toas paksud kardinad ette tõmmata. „Samuti ei tohiks tarbida 4-5 tundi enne töö lõppu kofeiini ja muid stimulante. Kui öötöö lubab magada, siis kindlasti tuleks magada nii palju, kui see vähegi võimalik on,“ soovitab Vernik.

Võimalusel tuleks öisest tööst loobuda

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et pikemaaegne tihe öine töötamine ei ole inimesele hea. See võib põhjustada une- ja ainevahetushäireid, aga ka näiteks diabeeti või südamerütmihäireid. Igal juhul on öötöö tegijatel soovitatav käia sagedamini tervisekontrollis ja võimalusel mitte väga pikalt öise graafikuga tööd teha. „Kui öine ülevalolek pole sinu kehale loomulik ja oled pigem öösel magaja, siis tasuks kiiremas korras oma töö ära vahetada,“ leiab Vernik. Ta lisab: „Üleüldiselt viib ebakorrapärane unerütm raskete ja krooniliste häireteni. On need siis meeleolu probleemid, liigesvalud, peavalud vms. Kui inimene on noor, siis lühikest aega öösel töötamine ei ole veel kõige hävituslikum, sest noor keha taastub kiiresti. Kui inimene hakkab vananema, keskmiselt juba 25ndast eluaastast, siis tuleks öisest töötamisest loobuda.“

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Pexels