Jalgade seenhaigus on üsna sageli kõne all. Mõnikord diagnoosivad seda endal inimesed, kes tegelikult on täiesti terved, samas aga on paljud seenhaiguse kandjad veendunud, et neid see probleem ei puuduta. Haigus on üheaegselt nii üle- kui ka aladiagnoositud.
Jalaseenhaigusest räägitakse palju. Pahatihti panevad patsiendid selle diagnoosi endale ekslikult. Teisalt aga on haigus hoopis aladiagnoositud. Meditsiin ise on arenenud ja pidevas muutumises, nii ka inimeste teadmised jalaseenhaigusest ja selle ravist. Jalaraviõena näen oma kabinetis, et jalaseene ning selle ravi kohta liigub inimeste hulgas ringi palju erinevaid arvamusi. Ravivõtted on tihti pärit rahvameditsiinist ning tänapäevase meditsiini seisukohast teinekord päris veidrad. Sellistel juhtudel on raske läbi viia korralikku patsiendiõpetust.
Mõnikord olen kokku puutunud situatsiooniga, kus patsiendile oma kahtlustest rääkides ning edasisi õpetussõnu ning soovitusi jagades kuulen vastuseks: „Mind see probleem ei puuduta, ma vaatasin Google’ist – seen näeb välja hoopis teistsugune…!“. Ei ole võimalik aidata inimest, kui ta ise oma haigust ei tunnista. Eduka ravi seisukohast ei tohiks unustada patsiendi enda suhtumist oma haigusesse. Et ravi toimiks, on põhiline patsiendi informeerimine, motiveerimine ning ravi ja iseravimise toetamine. Tihtipeale peetakse kõiki paksenenud küüsi nakatunuteks. Erinevalt vananedes õhukesteks ja rabedaks muutuvatest sõrmeküüntest muutuvad varbaküüned paksemaks, tugevamaks ning võivad deformeeruda.
Üheks põhjuseks on see, et vananedes võib küüneplaadi normaalne horisontaalne kasvusuund asenduda vertikaalsega. Küüned muudkui kasvavad ja paksenevad, sest tihtipeale on vanematel inimestel raskusi enesehooldusega ning ka küünte lõikamise ja viilimisega. Sellisel juhul oleks hea pöörduda jalaravispetsialisti poole.
Et aru saada nahahaigustest, peaks teadma, milline näeb välja terve nahk ning mis on selle funktsioon. Nahk on meie suurim organ. Täiskasvanud inimese nahk võib moodustada umbes 16 protsenti keha üldmassist. Selle paksus erineb kehapiirkondades ja on ka funktsioonist sõltuv. Silmalau naha paksus võib olla 0,5 mm, aga jalatallal ulatuda 3–4 millimeetrini. Naha põhiline omadus on kaitse väliskeskkonna eest, aga ka termoregulatsioon, tundlikkus, D-vitamiini süntees. Küüned on samuti naha osad. Küünte põhiline ülesanne on kaitsta sõrme- ja varbaotsi. Nahal on lisaks füsioloogilistele faktoritele tähtis roll ka psühholoogilise heaolu tekkes. Nahk on äärmiselt nähtaval kohal ning normaalse funktsioneerimise puhul on nahal kõrge kosmeetiline, esteetiline ning kultuuriline tähtsus.
Nahal on omadus muutuda välisteguritest tingitud stressorite mõjul paksemaks. Kui aga stressoreid, nagu surve või liigne kuumus, on liiga palju ja nende toime ajaliselt liiga pikk, siis saab loomulik barjäär kahjustatud. Kui normaalne tasakaal on häiritud, on nahk vastuvõtlikum väljastpoolt tulevatele mõjutajatele, käesoleva teema puhul siis seennakkusele.
Levikuteed
Jalaseen nakkab tavaliselt üldkasutatavates ruumides: saunad, ujulad, veekeskused, riietusruumid, võimlemissaalid, pehmed vaibad. Aga seened on tegelikult kõikjal meie ümber: meie kodu põrandal, sõbranna kodus, sõbra saunas, rannaliival. Olulisimad haigustekitajad inimese nahal on dermatofüüdid. Osa dermatofüütidest põhjustab infektsioone ja nakatumist inimestevaheliselt, teised seened kanduvad inimestele üle loomadelt, kuid ka pinnasest. Nakatumine sõltub meie organismi üldisest immuunsusest ning naha terviklikkusest. Täpset põhjust, miks mõni inimene nakatub ja teine mitte, ei ole tavaliselt võimalik tuvastada. Elame igapäevaselt sõbralikult koos mikroflooraga, mis on nii meie ümber kui ka meie nahapinnal. Miks see tasakaal teinekord häirub, on raske üheselt seletada. Süüdi võib olla organismi üldine vastupanuvõime, stress, kaasuvad haigused või naha loomuliku tasakaalu muutus.
Sümptomid
Eristada tuleb jalaseenhaigust ja küüneseenhaigust. Jalaseene haiguspilt on varieeruv. See esineb tavaliselt varbavahedes (ka kubemevoltides). Seen võib esineda vähese ketendusena välimises varbavahes, sageli ka järgmises, kuid mitte mujal. Nahk on punetav, haudunud välimusega, ketendav, nakatunud ala servades võivad esineda villid. Haaratud võib olla ka tallaalune ning jalatalla küljed. Iseloomulik on perioodiline sügelus. Küüneseenhaigus esineb harilikult varbaküüntel, sageli vaid mõnel küünel. Küüned on paksud, kollaka värvusega, võivad olla pragunenud või irdunud. Mõnikord on küüneseenhaigus ka jalataldadel ja varbavahes.
Tekst: Erika Gering / jalaraviõde, Jalaravi Kliinik OÜ
Foto: Pixabay