Ingrit Keerma: kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri töös tuleb ette nii kaotusi kui ka võite

Septembris alustasid uut kooliaastat nii lapsed kui õpetajad. Kuna tervise seisukohalt on üks tähtsamaid tunde kehaline kasvatus, siis uurisime kehalise kasvatuse õpetajalt Ingrit Keermalt, miks temast just selle aine õpetaja sai ning kuidas see tund laste jaoks põnevaks teha.

Miks otsustasite õppima minna kehalise kasvatuse õpetajaks?

Valikutes sai määravaks minu kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri soovitus.

Töötan alates 1990. aastast Kuusalu Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja noorte kergejõustiku treenerina. Tunde annan nii algklassides, keskastmes kui ka gümnaasiumis ning algklasside lapsi treenin kergejõustikus.

Põikame alustuseks korraks ajas tagasi ja räägime, millised on Teie enda esimesed mälestused kooliajast ja kehalise kasvatuse tundidest?

Mälestused on lapsemeelsed. Tundides tegime kõike ja igavust ei tundnud kunagi. Alati jäi tund pigem lühikeseks. Kunagise Aluste 8-klassilise kooli saal oli sportimiseks olematu ja pesemisvõimalusi ka ei meenu, aga meie õpetaja Ene oli väga leidlik ja tubli ning viis soovijaid vahel suuremasse saali pallimängu harjutama.

Meenub ka suusatamine, kus soov kiiresti edasi liikuda oli suurem kui suusad võimaldasid. Kui tolleaegsed puust suusad üldse libisesid, siis andsid kõvasti tagasi ja võimaldasid hingegi kinni sõita.

Kas kehaline kuulus Teie lemmikute hulka?

Jah. Liikumist ihkava lapsena oli kehalise kasvatuse tund põhikoolis minu jaoks väga sobilik, kus energiat rakendada sain ja eriline „viil“ ei olnud ma ka keskkoolis.

Milline oli lapsepõlves üldse Teie suhe spordiga?

Liikusin lapsena palju koduümbruses omapäi, aga varakult kaasati mind VTK võistlustele ja hakkasin käima laagrites harjutamas. Hiljem keskkoolis läksin kergejõustiku treeningutele.

Kuidas tänavune suvi möödus - kui palju sellest kulus tööle ja kui palju puhkusele?

Suvi jääb aastatega justkui aina lühemaks, aga sinna mahub nii puhkust kui tööd. Ühe kuu veetsin vanaema rollis ja seiklesin 6aastase lapselapsega mööda Eestit ringi.

Osa suvest kulges õppimise tähe all. Mul õnnestus käia grupiga Itaalias Malsis kehalise kasvatuse õpetajate väga toredal erialasel kursusel ja korraldada ka Eestis taoline nädalane suvekursus meie õpetajatele. Enne kooli algust saime veel kokku kogemuste vahetamiseks oma maakonna õpetajatega. Nendel üritustel käib töö ja aktiivne puhkus käsikäes.

Millal alustasite tööd uue õppeaasta ettevalmistamiseks ja milline see ettevalmistustöö kehalise kasvatuse õpetajal on?

Alustasin juuli keskel, kui suvisele koolitusele läksin. Ettevalmistus seisneb uute ideede otsimises ja kolleegidega kogemuste jagamises, sest alati on kellelgi häid ideid, mida spikerdada.

Millise tundega lähete vastu uuele kooliaastale ehk mida kehalise kasvatuse õpetajana uuelt õppeaastalt kõige enam ootate?

Tunne on tugev ja ootusärev. Kool on töötamiseks huvitav koht, sest seal juhtub alati midagi põnevat. Noored ise ja nendega hakkamasaamine on paras väljakutse. Ootan eelkõige, et koostöö noorte, lapsevanematega ja ka kolleegidega sujuks äpardusteta.

Miks Teile kehalise õpetaja (treeneri) töö meeldib?

Põnev ja huvitav on. Tuleb ette nii kaotusi kui ka võite. Tore on jälgida laste arengut, eriti kui selles oma panust märkad. Minu jaoks suureks plussiks on veel töö värskes õhus ja palju liikumist.

Mis on kehalise kasvatuse kui ainetunni juures selle aja jooksul, mil Teie olete õpetaja olnud, kõige rohkem muutunud?

Enam ei ole norme, mille järgi hindeid pannakse. Arvestatakse õpilase töökust ja individuaalset arengut, aga seda tehti ka varem.

Mis on Teie jaoks töös kõige suurem väljakutse?

Et kerkinud probleemid alati osapoolte vahel laheneks ja leiaks õpetlikud ning arengut soosivad lahendused.

Kuidas tänapäeva lapsed kehalise tundi suhtuvad - kas see on enamiku jaoks pigem lemmik või vastupidi?

Nii ja naa. Mida nooremad on lapsed, seda suurema innuga tundi tulevad. Tänapäeval julgetakse avalikult välja hõigata iga väiksemgi vastumeelsus õigustamaks oma laiskust.

Mida teete, et lapsed tahaksid kehalise kasvatuse tunnis käia?

Püüan teadmisi anda liikumise oskustest ja vajalikkusest ning spordi vastu põnevust ja huvi äratada.

Millised tegevused lastele kehalises kõige rohkem meeldivad?

Mängud, mis on selgeks õpitud. Tegelikult on huvid nii erinevad. Osad lapsed on harjumuspärases kinni, aga teised janunevad uue ja huvitava järele. Enamikele poistele meeldib ikka jalgpall.

Kuidas nii pere kui kool saavad lastesse kõige paremini spordiarmastust süstida?

Pere toetus laste liikumisharrastuse kujunemisel on määrava tähtsusega. Oluline on, et lapsi viiakse perega koos sportima ja ollakse ise eeskujuks. Kool teeb ju sama, aga võimaldab läbi erinevate alade tutvustuse ja oskuste õppimise endale sobivat ning meelepärast ala leida.

Kas laps saab kehalise tunnis piisava sportliku koormuse?

Kaks kuni kolm kehalise kasvatuse tundi nädalas ei anna kindlasti noorele arenguks piisavat kehalist koormust. Tunni eesmärgiks on pigem teadmiste ja kogemuste võimaldamine.

Mis sporti Te ise teete?

Jõudumööda jooksen, rulluisutan, sõidan jalgrattaga, talvel suusatan ja võimlen regulaarselt. Nii on välja kujunenud, ning need tegevused aitavad lisaks vormi hoidmisele peale tööd ka hästi lõõgastuda. Üldiselt meeldib mulle tegeleda väga erinevate aladega ja löön hea meelega kaasa ka meeskondlikes tegevustes.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: erakogu