Terviseprobleemide korral ei pea alati jooksma apteeki, vahel võib pilgu pöörata hoopis ravimtaimede poole. Ravimtaimedest rääkisime Karepa Ravimtaimeaia perenaise Katrin Lukega, muuseas uurisime, milliseid neist võiks tänavusel suvel endale veel ise varuda.

Katrin on ravimtaimedega tegelenud üle 30 aasta. Ravimtaimede vastu hakkas ta huvi tundma kunagise haiguse tõttu. „Mul oli lapsepõlves kurk haige ja toonane perearst ei kirjutanud mulle välja ravimeid, vaid hoopis kibuvitsamarja tee, mida sai apteegist osta 300 grammises pakis. Ja see aitas. Hiljemgi olen ravimtaimedelt abi saanud ja nii hakkas see teema huvitama,“ lausub ta.

Õppinud on naine palju omal käel ning täiendanud end koolitustel. „Raamatuid siis eriti polnud. Õppisin iseseisvalt, samuti Alternatiivmeditsiini koolis ja ka Tatjana Gorbunova käe all. Praegu on ravimtaimed mu hobi ja töö. Samuti õpin ikka veel, kuna ravimtaimedel on nii palju omadusi, neid uuritakse ja infot tuleb aina juurde. See teema on väga huvitav. Kasutan ka ise ravimtaimi erinevate probleemide korral, arstirohtusid pole mul seni vaja läinud,“ lisab naine.

Katrin Luke

Kasu saab mitmel puhul

Katrin teab, et ravimtaimedest saab abi nii mõnegi probleemi puhul. Ta toob mõned näited: „Kõhulahtisuse korral aitab viie minutiga lepakäbi tee. Reuma- ja närvivalu korral on abiks kahenädalane soopihla tee kuur ja ka salviga määrimine. Neeru-ja põiepõletiku puhul on abi metskuldvitsast. Kurgu- ja mandlipõletiku vastu leiab rohtu kibuvitsateest, kuhu võib lisada nelki. Näiteks meie teeme kibuvitsamarjamoosi nelgi ja ingveriga. Ärevushäirete, hirmu, unehäirete ja depressiooni korral saab abi veise südamerohust. Südamerütmihäirete korral viirpuu õitest.“

Viirpuu õied

Abi võib leida ka ravimtaimedest tehtud salvidest. „Kannalõhede, pompoonide, putukahammustuste ja muude nahaprobleemidega aitab kuusevaigusalv. Traumade, luumurdude ja veenilaiendite korral võib kasutada varemerohu salvi, sügelevate löövete ja allergiate korral aga paplipunga salvi. Reuma- ja närvivalu korral leiab leevendust soopihlast tehtud salvidest,“ loetleb Katrin.

Mida tänavu veel korjata?

Kes soovib ravimtaimede väge katsetada, võiks neid endale varuda, kas siis osta või ise korjata. Veel sellelgi suvel on võimalus seda teha. „Praegu saab korjata angervaksaõisi tee ja siirupi jaoks. Kui pole aega siirupit kohe teha, siis pange õied sügavkülma ja tehke sügisel koos ebaküdooniatega,“ soovitab Katrin. Ta lisab, et nüüd on õige aeg korjata pune ürti, mida kasutatakse rahustavaks, köha- ja seedimise teeks või maitseaineks ning naistepuna ürti, mida tarvitatakse pimedal ajal stressivastaseks teeks. Selles valmistatakse ka õli, mida võib kasutada liigesepõletiku korral määrimiseks. Sobiv aeg on varuda ka põdrakanepi õisi ja lehti. „Põdrakanepi lehtedest saab teha fermenteeritud teed, millel küll raviomadusi nii palju pole kui tavakuivatatul, aga mis on õige maitsev ja sobib igapäeva teeks,“ teab taimetark.

Angervaks

Praegu saab ka koguda raudrohtu, mis võib abiks olla naiste- ja neeruhaiguste puhul. Valminud on esimesed pihlakad ja kurdlehelise kibuvitsamarjad. „Sügisel on aga paras aeg korjata takja, võilille ja varemerohu juurikaid,“ lisab Katrin.

Mida korjamise puhul silmas pidada?

„Tähtis on, et ravimtaimed oleksid kogutud puhtast kohast. Mina pean korjates oluliseks kuiva ilma, hea kui puhub tuul, sest siis pole putukaid. Taimi tuleb kuivatada pimedas ja kiiresti - 35-40C juures. Just valesti ja lohakalt kuivatatud taimi näeb müügil palju,“ lausub Katrin ning soovitab taimi ostma minnes tähelepanu pöörata nende välimusele. „Kui värv on kirgas, siis on taim õigesti kuivatatud ja toimeained olemas,“ kinnitab ta.

Naine ise on tõsiselt ravimtaimede usku ja soovitab teistelgi nende mõju proovida. „Ravimtaimedel pole nii suuri kõrvalmõjusid, nad on elusolendid nagu meiegi ja aitavad loomulikul teel. Kuna ühes taimes leidub palju aineid, siis omastab organism neid ka paremini. Lisaks annavad taimeteed turgutust kogu organismile ja tugevdavad meie immuunsüsteemi, mis omakorda aitab haigustega võidelda,“ ütleb Katrin.

Tegemist jagub

Katrini algsest hobist on tänaseks kasvanud välja oma ettevõte Karepa Ravimtaimeaed, kus tegutsetakse mitmes eri valdkonnas, aga mis kõik on seotud ravimtaimedega. „Praegu toodame ravimtaimi, ürdisalve, soolasid ning aastate jooksul on loodud ravimtaimeaed ja -park, kus kasvab üle 200 erineva taime, sh ka metsataimed,“ räägib Katrin oma tegemistest. „Huvilised, koolid ja õppijad saavad siin tutvuda erinevate taimedega. Iga kuu on erinev, sest kõik taimed ei kasva korraga,“ lisab ta.

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Katrin Luke erakogu