American Heart Association (Ameerika Südameliit) tõi välja seitse riskifaktorit, mida inimesed peaksid arvestama, et süda töötaks muretult. Hiljem viidati neile kui life’s simple 7, ehk teisisõnu seitse sammu oma tervise heaks. Hiljutises uuringus avastati, et lisaks südametöö parandamisele, aitab nende sammude järgimine ära hoida dementsust.

Need seitse sammu on järgmised:

Hoida vererõhku stabiilsena

Hoida veresuhkur madalal

Olla füüsiliselt aktiivne

Hoida kolesterooli tase stabiilsena

Süüa tervislikult

Hoida kaalu madalana

Hoiduda suitsetamisest

Uuringu juhtiv autor oli Séverine Sabia, kelle erialaks on vananemise ning degeneratiivsete ajuhaiguste tekkimise ning leviku uurimine. Koos oma kolleegidega asus ta uurima nende seitsme riskifaktori mõju südamele, leides ka seose dementsuse tekkega. Peamiselt jälgiti uuringus 50. aastaste osalejate seas, kuidas nendest sammudest suudetakse kinni pidada ning kui tõhusalt need töötavad. Lisaks uuris autor nende samade inimeste seas dementsuse teket järgmise 25 aasta jooksul.

Südameuuringud ja dementsus

Sabia uuringus osales kokku 7899 inimest, kelleks olid 50-aastased briti mehed ja naised. Kõik uuritavad isikud olid eelnevalt osalenud Whitehall II study teadustöös, mille eesmärgiks oli analüüsida sotsiaal-käitumuslike mustrite mõju tervisele, mille tulemusi võeti samuti arvesse. Sabia uurimistöö alguses oli kõikide osalejate südame- ja veresoonkonna seisukord suurepärane ning kellelgi neist ei esinenud dementsust.

25 aastase perioodi jooksul arenes 7899-st osalejast 347 inimesel välja dementsuse tunnuseid. Uuringus osalenud inimeste harjumuste hindamiseks loodi skaala, mis jagunes kolme parameetri vahel: vilets (0-6 punkti), vahepealne (7-11 punkti) ning optimaalne (8-14 punkti). Neid skaalasid kasutati inimeste südametervise hindamiseks.

Terve süda hoiab ka ajutöö efektiivsena

Peale uuringutulemuste hindamist selgus, et mida kõrgem oli punktiskoor, seda väiksem oli dementsuse tekke tõenäosus. Täpsemalt toodi välja, et grupis, kelle skoor oli vilets (0-6 punkti) esines dementsust 3,2 juhul tuhande inimese kohta. Samas kui skooriga vahepealne (7-11 punkti) inimeste seas tekkis dementsus 1,8 juhul tuhande inimese kohta ning kõrgeima skoori, ehk optimaalse (8-14 punkti) saavutanud inimeste seas esines seda ainult 1,3 juhul tuhande inimese kohta.

Lisaks selgus MRT uuringus, et kõrgema skooriga inimestel oli suurem ajumaht ning leidus vähem hallainet.

Kuna uuring oli vaatluslik, siis ei selgunud selle läbiviimisel täpseid põhjuseid, miks keha täpselt nii reageerib. Kuid sellegipoolest näitavad uurimistöö tulemused selget seaduspärasust nende nõuannete kasutamise ja dementsuse tekke vahel. Nii soovitab Dr. Sabia jälgida neid soovitusi, et hoiduda nii südameprobleemidest kui ka dementsusest.

Allikas: medicalnewstoday.com

Foto: Pixabay