Ülle Piiskoppel
sr
"ebameeldiv kogemus"
Olen 19-aastane ja emaks saamine on minu jaoks uus kogemus. Esimest korda käisin sünnitusosakonnas ülevaatusel, kui olin veel rase, sest ei tundnud lapse liigutusi. KTG pandi peale ja öeldi, et alati ei peagi südamelööke tundma, vajadusel tehakse ultraheli. Ma ei saanud aru, et südamelöögid oleksid olnud ja arvasin, et midagi võib olla valesti. Pärast pikka lamamist läks elukaaslane ämmaemandat otsima, et saaksin tualetti minna. Ämmaemand Ülle ütles mulle vaid, et ma jooksin jääteed, aga ei kinnitanud kordagi, et lapsega on kõik korras. Hiljem noomis ta mind teraval toonil, et peaksin oma keha ja lapse tunnetamist paremini mõistma. See pani mind nii halvasti tundma. Nüüd mitu kuud hiljem olen sünnitanud ja viibin sünnitusjärgses osakonnas koos oma mõnepäevase titaga. Lootsin, et ei pea Üllet enam nägema, kuid siin ta in. Mul on olnud raskusi rinnaga toitmisega ja teise ämmaemandaga oli jutt, et võiksin järgmisel toitmisel rinnapumpa proovida. Kui see aeg kätte jõudis, ütles mulle Ülle, et pumpa ma ei saa, sest on öö. Pärast toitmist läksime koridori jalutama, nagu olime ka varem teinud peale igat toitmist, kuid Ülle noomis meid, et öösel tuleb magada ja koridoris ei tohi jalutada. Ma heameelega magaks, aga laps peab ju sööma. Märkasin ka, et kui teised vanemad jalutasid, ei olnud see probleem. Mainin ära, et mu laps on alati olnud vaikne kui hiir koridoris jalutades niiet ta ei häiri kedagi. Tema suhtumine on minu jaoks olnud väga ebameeldiv ja ebaõiglane.
LS
"alandav kogemus"
Mul on võtnud 2,5 aastat, et end koguda ja lõpuks kirja panna lugu, mis juhtus veebruaris 2021. aastal. Kuni sünnituseni oli kõik tore ja viisakas. Olin haiglasse jõudes õnnelik, kui nägin, et minu ämmaemand on juhuslikult valves (ei tellinud eraämmaemandana teda ega kedagi teist rahalistel kaalutustel) ja sealt edasi sain elu kohutavaima kogemuse osaliseks. Sünnitasin teist last (esimene sündis välismaal) ja seetõttu teadsin, et alandamine, karjumine ja mõnitamine ei peaks olema osa sünnitus tegevusest. Igaluhul jättis ämmaemand mind tuhudega peaegu et üksi ning kui ütlesin mehele, et kohe hakkab pihta, kutsu abi, siis tuli vihane Ülle, käratas, et ta kuuleb karjumise järgi ära, millal keegi päriselt sünnitama hakkab ja marsis välja. Kui uuesti 10 min hiljem mees karjus koridoris, et kohe sünnib, siis jõudis ta ainult uksest sisse astuda ja lapse vastu võtta. enne veel jõudis käratada mulle mitu korda minu nime. sain läbi valude aru, et tahab, et teeksin midagi teistmoodi aga selle asemel, et seda öelda, mida pean teisiti tegema, karjus mu nime ja kui lõpuks suutsin küsida, mida ma valesti teen, siis ütles, et pead ju välja nüüd tugevalt hingama, mitte sisse enam. Kuna sünnitus oli täiesti juhendamata (vahepeal tuleb ju teha paus, et nahk saaks venida jne), siis rebenes kõik altpoolt katki, k.a kliitor. Selle ajal, kui mind kokku õmbles sain veel selle eest sõimata, et minu jalg tahtmatult värises. Hommikul minu juurest enam läbi ei käinud.
Maria Simmul
"Imeline kogemus"
Ülle on suurepärane ämmaemand, mul olid temaga ainult positiivsed kogemused. Ta aitas mind kogu sünnituse vältel, olles toetav, rahulik ja konkreetne. Tunnen, et ilma tema juhendamiseta ei saaks ma ise hakkama :) Väga-väga kiidan teda ja olen elu lõpuni tänulik, et aitas mul minu väikest tütrekest sünnitada!