Eri uuringute andmetel võib arvata, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülekaaluliste laste osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud. Kodul ja lasteaial-koolil on oluline roll lapse toidueelistuse ja liikumisharjumuste kujunemisel.

Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eestis enesehinnanguliste andmete kohaselt ülekaaluliste (sh rasvunud) 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal suurenenud 2001. aastast 2017. aastani keskmiselt ligi kolm korda.

Euroopa laste rasvumise seire raames 2015/2016. õppeaastal mõõdeti-kaaluti üle kolmveerandi Eesti 1. klassi õpilastest ning selgus, et iga neljas tüdruk ning kolmas poiss olid ülekaalulised või rasvunud.

Miks ülekaalulisus on probleem?

Tugevalt ülekaalulisel, eriti aga rasvunud lapsel on pea võimatu isegi teismeea kasvuspurdiga iseenesest ülekaalust nii-öelda välja kasvada ning ta on suure tõenäosusega ülekaaluline-rasvunud ka täiskasvanuna. Ülekaalulisus võib viia terviseprobleemideni, nt südame-veresoonkonnahaigused, 2. tüüpi diabeet, kasvajad, liigesehaigused vm, mis omakorda halvendab inimese enda elukvaliteeti, sealhulgas töövõimet ning asetab suurema koormuse ka riigi meditsiini- ja sotsiaalsüsteemile. Ülekaalulisus on seotud ka majandusliku toimetulekuga – näiteks 2017/2018. aasta koolilõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et kehvema toimetulekuga perede lastes seas on ülekaalulisi rohkem kui hea majandusliku toimetulekuga perede laste seas.

Miks inimesed muutuvad järjest ülekaalulisemaks? Mis vanuses lapsed on enim ohustatud ülekaalust?

Ühest põhjust on väga raske välja tuua. Seda mõjutavad ennekõike toitumis- ja liikumisharjumused, aga ka uni, stressitase, keskkonnast tulenevad mõjud ning vähesel määral pärilikud tegurid.

Lisaks sellele, et ülekaaluliste laste arv kasvab, liigub järjest varasemale eale ka ülekaalu tekkimise algus. Lapse ülekaalu võib mõjutada see, kas laps saab esimesed kuus elukuud rinnapiima või läheb varakult üle piimasegule ja lisatoidule. Viimasel juhul on risk ülekaalulisusele suurem.

Samuti esineb suhteliselt enam ülekaalulisi 10–13-aastaste poiste seas, kuna neil ei ole veel selles vanuses kasvuspurt valdavalt alanud.

Sageli muutuvad lapsed ülekaalulisteks siis, kui lähevad kooli. Lasteaias on söömine regulaarne, toiduvalik vastab soovitustele, lapsed käivad päeval õues, liiguvad ning saavad  päeval puhata. Kui laps läheb kooli, peab ta ise hakkama saama, seda ka söömise osas. On koole, kus koolitoitu pakutakse füsioloogiliselt valel kellaajal – liiga vara või hilja. See võib tuua kaasa kodusest hommikusöögist või koolilõunast loobumise, mis omakorda suurendab vähem soovitatavate näkside söömise tõenäosust. Ka koolipäeva lõppedes ei pruugi alati olla kodus lapsevanemat sooja toiduga ootamas ning laps võib unustada valmistehtud toitu soojendada.

Nii ongi lihtsam süüa kommi, küpsist, saiakest, kui need on kodus olemas, või ei sööda üldse midagi enne õhtusööki. Enamik lapsi saavad taskuraha, mida samuti sageli kasutatakse pigem magusate näkside ostmiseks. Suure tõenäosusega väheneb kooli minnes ka lapse füüsiline aktiivsus. Need mõned trennid, milles laps osaleb, ei kompenseeri autoga treppi viimist, õues mängimise puudumist ning suurenenud inaktiivsute ja ekraaniaega. Kõik see aitab kaasa ülekaalulisuse tekkimisele.

Paraku on laste, eriti nooremate puhul väikest ülekaalu üsna raske tähele panna. Tihti ei tunnista vanemad isegi üsna suure ülekaalu puhul, et nende laps on ülekaaluline ja peaks midagi ette võtma. Laste puhul algavad ülekaalukriteeriumid oluliselt madalamate kehamassiindeksite väärtuste juures kui täiskasvanutel. Äärmiselt oluline on, et pereõed või lasteaia-kooli meditsiinitöötajad jälgiksid lapsi iga-aastaselt, märgiksid tulemused kasvukõverale ning kui on näha, et laps kaldub ülekaalule, sekkuksid varakult. Lihtsam on tegeleda 1–2 ülekiloga kui kümne ja enamaga. Kahjuks aga ei ole laste kaalu jälgimine meditsiinipersonali poolt alati piisavalt süsteemne.

Mis mõjutavad söömist? Kuidas peaks sööma?

Söömist mõjutavaid tegureid on väga palju ning ühe või teise teguri osakaal sõltub konkreetsest inimesest. Väga oluline on keskkond, mis soodustaks ja aitaks teha paremaid ja tervist toetavamaid valikuid ning tagaks selle, et need oleksid inimestele lihtsamini kättesaadavad. See hõlmab nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna loomist, aga ka toitumisega seotud teavet, haridust ja haritust.

Söömist mõjutavad tegurid

Peamisteks märksõnadeks söömise juures on toidu kättesaadavus ja maitse. See, milline toiduvalik on inimesele kättesaadav, ja seda mitte ainult rahaliselt. Tervist toetavam toiduvalik ei ole üldjuhul seotud kõrgema hinnaga, pigem napib teadmisi õigete toiduvalikute tegemiseks. Lähtutakse ennekõike sellest, et ostetud toitu oleks võimalik vähese pingutusega valmistada ja süüa ning see oleks maitsev. Toiduvalikul poes ja kodus, aga ka restoranide laste menüül on väga suur mõju sellele, mida süüakse.

Tervise huvides tuleks suurem osa toidust valmistada ise värskest toorainest ja suurendada köögiviljade osakaalu menüüs. Valides värske kala, linnuliha või liha väiksemates kogustes ning kasutades toidu valmistamiseks rohkem köögivilju, saab tegelikult odavama söögi, kui ostes poest valmistooteid ja saiakesi. Kodus lastele kättesaadavad valikud  mõjutavad, mida nad söövad. Seda nii põhitoidukorra kui ka näkside osas.

Kooli- või lasteaiatoidu söömist mõjutavad suuresti kodused toitumisharjumused. Kui lapsele ei ole tehtud kodus toite kalast või köögiviljadest, vaid söögilaual on valdavalt valmistooted, makaronid, friikartulid, viinerid või süüakse sageli  hamburgereid-pitsasid, on keeruline panna last sööma koolis või lasteaias pakutavaid toite.

Arvestama peab, et lapsi mõjutab toiduvalikute tegemisel ka meedia, sealhulgas reklaamid, mis ei pruugigi olla suunatud otseselt neile. Reklaamidest on enim mõjutatud pigem nooremad lapsed. Reklaami saab teha ka kaudselt, kasutades lastele mõeldud üritusel neile tuttavaid toidutootjate maskotte või pakkudes auhindadeks tooteid, mida lapsed tegelikult võiksid süüa võimalikult vähe. Meedia kaudu saadav info toitumisest, millest vanemad lähtuda püüavad, ei pruugi samuti olla alati kõige õigem, seda on segadusse ajavalt palju ning liigagi tihti on see vasturääkiv.

Kui rääkida inimestele põhitõdesid toitumisest, siis peetakse seda igavaks, inimesed väidavad, et teavad seda niigi, aga enamaltjaolt selle järgi ei käituta. Ometi on teadmised siiski üsna lünklikud. Nii näiteks ei teata või ei teadvustata endale, kui suur osa päevasest toiduvalikust võiks tulla magusate-soolaste näkside grupist või et iga liigselt tarbitud kilokalor on samm ülekaalule lähemale. Samas ei pruugi ülekaalu alati põhjustada liigselt saadud energia, vaid hoopis toiduvalik ei ole tasakaalus – saamata on jäänud paljud olulised toitained (kiudained, vitamiinid, mineraalained), mille puudus mõjutab ainevahetust ning võib samuti aidata kaasa ülekaalu tekkele.

Milline on olukord Eesti laste liikumisharjumustega? Mida teha, et lapsed rohkem liiguksid?

Tasakaalustatud toitumise kõrval mängib ülekaalulisuse ennetamisel olulist rolli liikumine. Paraku ei liigu suur osa Eesti lapsi piisavalt. Samal ajal järeldub uuringutest, et  nende laste hulgas, kes on kehaliselt aktiivsemad, on vähem ülekaalulisi ja rasvunuid.

Laste kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks on juba varajases eas omandatud liikumisoskused ning piisav kehalise võimekuse tase, seda nii kiiruses, jõus kui vastupidavuses. Kesised liikumisoskused, vähene kehaline aktiivsus, kehvemad kehalise võimekuse näitajad ning ülekaal on omavahel tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist.

Tähtis on meeles pidada, et liikumisoskusi tuleb õpetada ja arendada ning nad ei arene ajas n-ö automaatselt. Liikumisoskuste omandamine elukestva kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks, sest kui laps ei suuda vilunult joosta, hüpata, visata ja püüda, siis on võimalused edaspidiseks kehaliseks aktiivsuseks oluliselt piiratud just tänu vajalike eeloskuste puudumisele. Mida suurem on lapse oskuste pagas ja omandatud harjutusvara, seda võimekam ning aktiivsem on ta igapäevases tegevuses, seda julgemalt ja enesekindlamalt ta ennast liikudes tunneb ning seda tõenäolisemalt on ta kehaliselt aktiivne ka hilisemas elus.

Selles, et lapsed oleksid kehaliselt aktiivsed ning saaksid vajalikke oskusi omandada, mängivad tähtsat rolli nii last ümbritsev keskkond oma võimaluste ja piirangutega kui ka ümbritsevad täiskasvanud – nende teadmised, hoiakud ning nende enda kehaline aktiivsus.

Mida saaksime kõik veel teha?

Meil kõigil on vastutus ja võimalus mõjutada laste toitumist ja liikumist:

  • Lapsevanemad (sh vanavanemad) – mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ja pakutavad toiduvalikud varasest lapsepõlvest, toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamine, lapse kehamassi jälgimine
  • Lasteaed, kool – maitsev, mitmekesine ja tasakaalustatud toit, kokkade head teadmised, normaalne söögiaeg, liikumisvõimaluste parandamine ja liikumisharjumuste kujundamine, tervislikke valikuid toetav valik koolipuhvetites
  • KOV, riik – köögiviljade kättesaadavus ja nende kvaliteet, mitmekesise ja tasakaalustatud kooli-lasteaiatoidu pakkumine vastavalt riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele, liikumisvõimaluste parandamine
  • Söögikohad – köögiviljade pakkumine, tervislikke valikuid toetav laste menüü
  • Poed, tootjad – toodete koostis, valik ja kvaliteet, reklaami piiramine, kaupade paigutus

Mida on Tervise Arengu Instituut (TAI) teinud või tegemas selleks, et aidata lastel kujundada tervislikumaid söömisharjumusi?

Selleks, et kujundada harjumusi, peavad ennekõike olema inimestel teadmised, teisest küljest tuleks luua ka keskkond, mis aitaks inimestel saadud teadmisi kergema vaevaga ellu rakendada või teha paremaid valikuid sellele liigselt mõlemata või isegi endale märkamatult.

TAI eestvedamisel on 2015. aastal välja antud riiklikud toitumissoovitused, mille baasil on loodud veebikeskkond toitumine.ee, kust leiab tõenduspõhist informatsiooni toitumise kohta. Vanusegrupiti võib toitumissoovitusi leida ka tarkvanem.ee lehelt. Lisaks on loodud tasuta kasutamiseks toitumise analüüsimise programm NutriData, mida saavad kasutada nii koolid-lasteaiad kui ka kõik teised inimesed oma toitumise analüüsimiseks ja saadud tulemuste võrdlemiseks toitumissoovitustega.

TAI on koostanud koostöös Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Terviseametiga ka juhendi lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu kohta. Nii sel kui ka varasematel aastatel on korraldatud lasteasutuste kokkade koolitusi ja infopäevi, samuti aitas TAI  sel aastal kaasa Eesti Peakokkade Ühenduse pilootprojektile „Peakokad koolides“.

 

Kuula samal teemal ka meie podcast saadet - Tervisejutud laste toitumise, ülekaalu ja rasvumise teemadel

 

Allikad: www.toitumine.ee, www.tai.ee

Refereeritud täistekstist: https://toitumine.ee/artiklid/laste-ulekaal-ja-rasvumine

Pildid: Pexels